Kui oma mälusopist kõiksugused omatud-sõidetud autod üles kaevan, siis leian sealt rivist üsnagi mitu Hondat. Miks nad mulle meeldivad? Noh, osalt on süüdi minu jäärapäiselt lakkamatu armastus Jaapani autode vastu, teisalt mängivad rolli tasemel sõiduomadused. Kõige „ägedam“ Honda mida ma omanud olen, on 1993. aasta Prelude. Tegu polnud just kiire autoga, kaheliitrise mootori jõunumbrid jäid kõvasti soovida. Selle kompenseerimiseks pakkus safiirsinine kupee aga täiesti kirurgilikult täpset juhitavust. Ning liialdamata – see oli niivõrd uskumatult hästi kontrollitav auto, et ta hoidis minu jaoks seda tiitlit kuniks sain hiljuti proovida üht teist…
Read MoreProovisõit: Civic Type-R
