Uues Kuues A-Kuus On Jätkuvalt Tuus

Mida rohkem ma Saksa luksusautotootjate mudelivalikut vaatan, seda rohkem ma täheldan mudelipiiride hägustumist. Ma ausalt öeldes ei teegi vist distantsilt vaadates vahet näiteks Mersu C ja E klassil.

Audi puhul on disainikeel sarnane. Tundub, et Ingolstadti hiid on kogemata valmis tootnud kaks A8-t ning siis koolipoisiliku paanikaga ühe A6-ks dubleerinud.

Kaelanõks on baasvarustuses

Proovisõiduauto oli baasmudel, standardina tuleva nelikveoga 3.0-liitrine diiselhübriid (210 kW/500 Nm). Täiesti piisav kooslus, et gaasivajutusel igal korral nina taeva poole suunduks ja kael kerge nõksu teeks. Sajani süstib üle kahe tonni kaaluv sõiduk 5,5 sekundiga. Diiselmootorile pakutakse 8-käigulist automaati, mille ülim sujuvus mõjub suisa värskendavalt, eriti kui oled viimasel ajal sattunud poolsegaste käiguvahetusüksuste otsa.

Rool nagu näpuvurr

Veermik on vaikne ning teede peal liugleb A6 kui sametil. Probleem on aga rool, mis pehmelt öeldes pöörab nagu näpuvurr. Tunnetus on olematu ja kuidagi „odava“ tundega. Sõidurežiimid feelingut ei paranda, kunstlik raskus jätab samaväärselt imeliku olemise sisse. Linna vahel on A6 oma suuruse kohta üllatavalt nõtke, kuid põnevamatel teelõikudel kipub nina laialt jooksma. Kuid kurvid polegi A6 pärusmaa, pigem on tegu mõnusa autobahnilaevaga. Ja veel – Audile pakutakse ka nelikroolimise võimalust.

Varsti ei teegi enam Audidel vahet

Disaini poolest hakkavad tõesti A8 ja A6 vahel piirid ära kaduma. Võred ja mõõtmed muutuvad ühes taktis aina kolossaalsemaks.  20-tollistel velgedel istuv sakslane on täpselt sama soliidne ja esinduslik nagu selle ostjaskond sooviks.

„Proovika“ salong oli täidetud tagasihoidlikult maitseka must-halli viimistlusega. Keskkonsoolis tekkis momentaalselt deja vu tunne, sest sarnaselt Range Roverile on ka Audi integreerinud keskkonsooli topeltekraanid. Kujundus ja kasutajaliides on tipptasemel ja esteetilised – ülemine ekraan peidab harilikke funktsioone, alumine reguleerib salongsisest kliimat. Probleem on jälle aga liigse puutetundlikusega. Analoog-nuppe on Audis vähe, ning sellest on pigem kahju kui kasu, sest sõidu ajal eelistan tugineda mõne asja puhul lihasmälule ja vajutada nuppu, mitte sõidu ajal näpuga bingot mängida.

Teine häiriv asi keskkonsoolis oli topsihodja koht, mis vajaks kohe kindlasti katet. Praegu rikub avatud topsihoidja kauni üldpildi ära.

Täiskasvanud juhiabiseaded

Audi pre-sense elektroonilised abimehed on tippklassist. Reeglina olen ma see analoogi-mees, kes lülitab alati kõik elektroonilised vigurivändad uutes autodes välja. Audi puhul ma seda ei teinud, sest süsteemid toimisid mõistlikult. Näide? Sõites 50ga ja hoides mõistliku pikivahet toimub ees järsem pidurdus. Audi lõikab kütusepritse ära ja sa veered rahulikult peatumiseni.

Kontrastiks näiteks uus Nissan LEAF, mis ehmatab end sireenide ja äkkpidurduse saatel segi, kui kõrvalolev auto parempöördele läheb (ligi aasta taksosõidukogemust kinnitab seda).

A6 astub A8 kandadele

Tegu on hea ja väga võimeka masinaga, mis astub sisuliselt A8 kandadele. Otseselt millegiga A6 mind ei üllatanud, pigem kinnitas tarbijaskonnale lubatud võimekust. Niisiis, oled sa Saksa ärimees või tänapäeva Eesti metsaärikas – A6 sind hätta ei jäta.

Hinnad algavad 61 150 eurost ning lisavarustust saab “peale lükata” sama suure  summa eest. On see seda väärt? Tänavapildis olevate rohkete Audide põhjal, tundub et jah. Uues Kuues A-Kuus On Jätkuvalt Tuus.

Head:

Mootor, veermik, käigukast – kõik mis puudutab dünaamikat

Väga kena salong

Juhiabisüsteemid

Mitte nii head:

Liiga palju puutetundlikust

Olematu roolitunnetus

 

Fotod autor

Related posts