Elektriauto on väga hea auto, kui saaks sõita laadimata. Kiire, mugav, vaikne, enamasti tehnika viimase sõna järgi varustatud. Elektriauto teema jaguneb meedias ja ilmselt ka päriselus laias laastus elektriautofanaatikute, kahtlejate ja eitajate vahel.
Mina kuulun veel kahtlejate sekka, arenen ja ei ole kindlasti mitte eitaja. Põhiargumendid on väike läbisõit ühe laadimisega, elektriautode kõrgevõitu hind ja laadimisvõimaluste nappus. Sõitsin selle aasta kevadel-suvel minu hinnangul oma klassi ühe täiuslikuma elektriauto, Renault Megane E-Techiga ja Euroopa kõige odavama elektriauto, Dacia Springiga.
Natuke statistikat ehk Eestis vaid 0,37% elektriautosid
Eestis on registreeritud üle 3500 elektriauto. Kokku on autosid registreeritud enam kui 950 750, peaaegu miljon autot 1,3 miljonise rahva kohta! Kui vaadata elektriautode osakaalu kogu autopargis, siis on see esialgu vaid 0,37%. Registreeritavate uute autode seas on AMTELi andmeil aga elektriautosid juba kümnendik. Vastukaaluks, Norras on 86% müüdavatest uutest autodest elektriautod. Miks nõnda palju? Aga seepärast, et Norra riik tahab, et juba 2025. aastal müüdaks vaid elektriautosid ja seoses sellega on tehtud väga palju maksusoodustusi. Kõige suurem neist on käibemaksuvabastus. Norra kogu autopargist moodustavad EVd juba 17%.
Elektrisõidukite müük kasvab kiirelt
Akuga elektriautode ja pistikühendusega hübriidelektriautode müük on märgatavalt kasvanud, hoolimata kogu autotööstuse ees seisvatest väljakutsetest. Isegi tarneahela kitsaskohtade ja kasvavate tootmiskulude juures kasvab elektrisõidukite müük endiselt kiiresti ja aastas lisandub teedele peaaegu 1,5 miljonit uut elektriautot.
Suurim elektriautode tootja Tesla teatas, et 2022. aasta esimese kolme kuuga kasvas müük 80%. Saksamaa autotootjate Volkswageni ja Mercedese elektriautode müük on samuti kasvanud, vastavalt 65% ja 37%. Kasvav nõudlus elektriautode järele viib ülemaailmsed müügitulud uutele tippudele. Kui vaadata septembrikuu Euroopa automüügi statistikat, siis seal on esikümnes kaks Renault Groupi mudelit – Dacia Spring ja Renault Megane.
Suurim elektriautode müüja on Hiina
Statista Mobility Market Outlook andmetel on 2022. aasta suurimad elektriautode turud Hiina, kus müüakse 160,4 miljardi dollari eest elektriautosid, USA (49 mld eest), Saksamaa (43 mld eest), Ühendkuningriigid (16,2 mld eest).
Statista Mobility Market Outlooki andmetel ulatub ülemaailmne elektrisõidukite müügitulu 2022. aastal 388 miljardi dollarini, mis on enam kui kaks korda suurem kui 2020. aastal. Prognoositakse, et 2023. aastal suurenevad tulud 462 miljardi dollarini. 2025. aastaks ulatub elektriautode müük kogu maailmas aga peaaegu 630 miljardi dollarini.
Elektriauto ostutoetus: kas see on vajalik meede?
Eestis on oodata 5000 eurost elektriauto ostutoetust. Loomulikult korjatakse see raha kiirelt ära ja selle eest ostetakse üle saja tuhandeseid elektriautosid. Kokku saab 9 miljonise toetussumma eest soetada umbes 2300 elektriautot, lisaks räägitakse ka elektrilistest kastijalgratastest. Minu isiklik hinnang on, et rahaliselt ei ole auto ostu mõistlik toetada. Tundub ka, et autotootjad on võimaliku toetuse autohinna sisse kalkuleerinud. Tasuks hoopis mõelda elektriauto käibemaksusoodustusele. Või toetada korteriühistute juurde laadijate paigutamist.
Renault Megane E-Tech – tehnoloogiline üllatus
Renault Megane E-Tech üllatas oma tehniliste lahendustega. Lisaks sellele, et tegu on sisepõlemismootoriga Meganest täiesti erineva autoga, leiab ka mitmeid ootamatuid asju. Kui tahavaatepeegli all olevast nupust kinni võtsin, ilmus peeglisse telepilt! Ja Haapsalus laadimas olles märkasin asfaldile projitseeritud Renault logo. Tundus iluvidinana, aga praktikas leiab see kasutust ukseesise vagustina. E-Techis on atraktiivne juhi töökeskkond, õnneks on ka palju nuppe, kuhu vajutada.
____________________________________________________
Auto läbisõit on 60 kW akuga mudelil kirjade järgi 450 km, rooli istudes ja täis akuga teele minnes pakuti 397 km ja see oli enamvähem paikapidav prognoos. Soovitan E-Techi nooremate inimestele, kes võimalus liisida 40 000 – 50 000 maksev sõiduk.
Dacia Springi kuukulu on 300 euro kandis
Dacia Spring on ilmselt odavaim elektriauto, selle saab jämedalt 20 000 euro eest, igakuine liisingusumma on pealt 200 euro. Keskmises mahus sõites võib auto kulu olla alla 300 euro kuus, mida on väga vähe. Sõiduulatuseks lubatakse 230-305 km, minu kogemusel oli see veidi üle 200 kilomeetri. Kui sõita 50 km päevas, peaks 4 laadima 4-5 päeva tagant.
Muus osas on Spring askeetlik, harjuda tuli käikude vahetamiseks ette nähtud jämeda pööratava „valitsaga“ istmete vahel.
lootusetult moest läinud.
__________________________________
Sattusin laadima ABB vana kooli laadijas Haabersti Rimi juures, laadija vähene võimsus ja auto jukerdav koostöö sellega tegid selle laadimise ebamugavaks. 80% aku täituvuseni lubati jõuda 2 tunniga! Õnneks meie laadijate võrk kaasajastub vaat et iga nädalaga. Soovitan Dacia Springi linnas või linna lähedal elavatele keskkonnahoidlikele noortele või vanemaealistele, kes palju ei sõida ja kelle suvila on linna lähedal.
Tõdemused ja küsimused
Elektriautodega sõites tekkisid mõned tõdemused ja küsimused, millest paljud saavad lähiaastatel positiivsed vastused.
- Elektriautode osakaal kasvab tasapisi. Loodetavasti suureneb kütusefirmade ja elektrimüüjate huvi laadijaid paigaldada, täna on leiab neid piltlikult öeldes märksa harvemalt kui tanklaid. Kurtsin seda ka Facebooki grupis Elektriautod Eestis, aga sealsed entusiastid kinnitasid, et laadijate vähesus ei ole probleem ja kasutajad teavad, kus laadida saab.
- Laadimisraev. Kui populaarse laadija juures on pikk järjekord või unustab keegi auto laadijasse või hõivab laadimiskoha lihtsalt parkimiseks mõni „törisev diisepassat“, võib kohata elektriauto omanike reaktsiooni. Nimetagem seda näiteks laadimisraevuks.
- Elektriautod ei olegi enam nii kallid võrreldes sisepõlemismootoriga autodega. Nimelt on sisepõlemismootoriga autod teinud kolmandiku jagu või suuremagi hinnahüppe. Näiteks korralik nelikveoline „diisepassat“, mille viis aastat tagasi sai 35 000 euroga, maksab 2023. aastal üle 50 000.
- Akude kestvus. Räägitakse, et akude maht on 8 aasta pärast 80% ja uus akukomplekt maksab 7000 eurot. Millise aja tagant peaks akusid vahetama ja kuidas see mõjutab elektriautode järelturgu? Off-gridi evangelistid soovitavad kasutada vabu akusid koduseks elektrisäilituseks ja kallitel börsitundidel kasutamiseks.
- Äppide paljusus ja laadimiskaartidega laadimine. Enefit Volti äpp kippus jupsima, aga kaardiga sai ilusti hakkama. Millegipärast ei saa elektri eest tasuda maksekaardiga, huvitav miks?
- Kas korrusmaja elanikul on mõtet elektriauto soetada? Kodulaadija tundub olevat eramaja omaniku privileeg.
- Ja lõpuks – talvel räägitakse elektrienergia puudujäägist. Kuidas valmistuvad võrguettevõtted selleks, kui elektriautode hulk hoogsalt kasvama hakkab? Eriti silmas pidades 2035. aasta algust.
Facebook Elektriautod Eestis: grupiliikme arvamus
Elektriautod Eestis on tänuväärne grupp, kust saab palju väärt infot elektromobiilsuse kohta. Kohal on paras ports kõiketeadjaid ja kui on pealehakkamist, saab grupi liikmetega vaielda.
Siin üks kommentaar: „Iga päev skeptikutele vastamine on umbes sama tark kui koroonavaktsiini üle väitlemine. Ma mõistan, et paljudele peredele jääb BEV auto lihtsalt kättesaamatuks ja paratamatult tuleb diisel Passatiga edasi töristada, kuid vaielda laadijate arvukuse ja mitte toimivate äppide üle on pehmelt öeldes naljakas. Ma ei taha ühtegi kilomeetrit enam kallist kütet kulutada.“
