Kairi Vaade väsis tavarattaga sõitmisest ja esiratta vaatamisest ning uudishimuliku ringívaatajana valis elektriratta. Elektrirataste müügist sai ajapikku äri, mida toetab rahvusvaheline ärikontaktide võrgustik BNI.
Kuidas sa elektrirattani jõudsid?
Mul oli kunagi üks tavaline jalgratas ja iga jumala kord kui sellega sõitsin siis mõtlesin, et millal juba koju tagasi saaks. Sõit tundus väsitav ja ebamugav. Tükk aega arvasin, et viga on minus, et ma ei oska nautida jalgrattasõitu. Lõpuks sain aru, et mul on täiesti vale jalgratas, maastikuratas. Mina aga sõitsin enamuse ajast mööda asfaltteed ning mulle meeldis ümbrust vaadelda – aga mida sa naudid kui oled küürus lenksu kohal ja su vaade piirneb esirehvi ja teega su nina all?
Otsustasin, et teen omale jalgrattamaailmas asjad selgeks ja soetan just mulle kõige paremini sobiva jalgratta. Peale põhjalikku uurimistööd sain aru, et mulle sobib linnajalgratas, millel saan sõita sirge seljaga. Otsustasin soetada omale kõige parema linnajalgratta, mis on võimalik. Mul olid nüüd selged kriteeriumid, milline mu uus linnajalgratas peab olema: Esiteks – mugav, et selg oleks sirge ja väntamine ei oleks raske ning sadul lai ja pehme, teiseks – kvaliteetne, et see teeniks mind kaua ning kolmandaks – ilus, silmapaistev ja stiilne. Peale pikka otsimist õnnestus mul lõpuks hankida suurepärane linnaratas Electra Townie. Aastaid hiljem, kui tahtsin soetada sarnast jalgratast abikaasale selgus, et neid saab ainult internetist tellida. Nii sündiski äriidee – hakkan ise neid linnajalgrattaid müüma nii, et inimesed saaksid jalgrattaid proovida.
Kas elektrirattad on Eestis populaarsed?
Elektrirataste turg liigub selgelt kasvavas tempos. Mitmetes Euroopa jalgrattapoodides müüakse juba tükiliselt rohkem elektrirattaid kui tavalisi jalgrattaid. Jalgrataste trend üldisemalt on selgelt juba aastaid elektrirataste suunas. Kolm aastat tagasi ma ei uskunud ennustusi, mis ütlesid, et elektrirattaid hakatakse ostma sama palju ja isegi rohkem kui tavalisi jalgrattaid. Kuulasin siis imestusega Hollandi ja Saksamaa edasimüüjaid, kuidas nad müüvad elektrirattaid rohkem kui tavarattaid. Täna me näeme, et huvi elektrirataste vastu on suur, kuigi tükiliselt praegu veel ostetakse elektrirattaid vähem kui tavarattaid. Arvatavasti näeme varsti ka Eestis, et elektrijalgrattaid ostetakse sama palju kui tavalisi jalgrattaid, sest neid on saadaval väga rikkalikus valikus ja sa ei pea enam ostma sellist elektriratast mis oleks hea, aga mille välimus pole kiita või vastupidi.
Kuidas elektrirattad jagunevad?
Ühes otsas on mugavale sõiduasendile ja stiilsele välimusele keskendunud ja teises otsas on metsarajal superhea läbivusega sportlikud elektrirattad. Oluline on mõelda, mis just sulle kõige paremini sobib. Kus sa kõige rohkem sõidad? Kas soovid igapäevaselt stiilset ja mugavat rattasõitu kergliiklusteedel nautida või tahad hoopis kevadisel nädalavahetustel Nelijärve matkaradadel möllata. Võib-olla pead oma elektriratast igapäevaselt kolmandale korrusele tassima? Siis on Sulle kõige olulisem elektriratta kaal. Üks huvitav ja kasulik e-ratta liik ei ole aga meil Eestis veel millegipärast väga populaarne, väga harva on neid kahjuks teedel näha: need on kastidega cargo elektrirattad nii laste vedamiseks kui ka miks mitte kulleritele asjade transportimiseks.
Keskkonnahoid on ka oluline?
Kõige olulisem, me ei saa kuidagi enam eirata keskkonnaprobleeme. Jätkusuutlikkuse tee on jalgrattatee! On uuritud ja leitud, et Euroopas jäävad inimeste keskmised sõidud autodega tööle, poodi alla 10 kilomeetri. 10 kilomeetrit ei ole ju mõeldamatu vahemaa jalgrattaga sõitmiseks? Eriti kui istud mugava elektrijalgratta seljas ja kui kujutame ette, et jalgrattateed oleks suurepärased. Suureks eeskujuks on selles muidugi Amsterdam, mis on tuntud oma jalgratta infrastruktuuri poolest. Seal on jalgrataste transpordi osakaal sama distantsi sõitude korral 40%!
Küll oleks tore, kui elektrijalgrattad asendaksid täielikult autosid, kuid see ei ole paljude jaoks realistlik, eriti nende puhul, kes sõidavad näiteks maalt linna tööle. Kuid just vahemaa, mis jääb alla 10 kilomeetri, võiks olla selline mõnus ja jõukohane elektrijalgrattaga sõitmise distants absoluutselt igaühele. Selline vahemaa on rattatee olemasolul kerge vaevaga sõidetav ja linnas suudab sellel distantsil jalgratas isegi autoga enam-vähem sama kiiresti vahemaa läbida.
Mis elektrirattaga sõitmine maksab?
Ülioluline elektriratta eelis auto ees on see, et autode CO2 emissioon on 40 korda kõrgem kui akut kasutaval elektrijalgrattal. Teiseks, linnas liiklemiseks on elektrijalgratas sageli kiireim transpordiliik läbides vahemaid kuni 5 km. Isegi distantsil kuni 10 km suudab elektriratas linnaliikluses sammu pidada autodega. Seega ka olulist kiiruse eelist sõiduautodel ei ole. Kolmandaks: rahakotile on ka selgelt soodsam osta elektrijalgratas kui auto. Kütusekulud, parkimistasud on elektrirataste puhul: null eurot. Tavapärase bensiinimootoriga auto kütusekulu on umbes 13 eurot 100 km kohta. 100 kilomeetrit elektrirattasõitu maksab maksimaalselt vaid 25 eurosenti. See on juba ehe sääst.
Kuidas elektriratas sõitjat vormis hoiab, väntama ju palju ei pea?
Tihti küsitakse minult, et kas elektrirattad on mõeldud neile, kes ei viitsi vändata? Üldsegi mitte! Vaatamata elektrilisele abimootorile pead sa elektrirattaga liikumiseks siiski pedaale väntama. Aga sul on võimalus endal otsustada, kui suurt abi sa elektrimootorilt tahad. Kui sul on tunne, et tahad trenni teha siis võid ju mootori päris välja lülitada. Aga kui pead kiiresti kusagil kohal olema ilma, et selg higine oleks siis lülita võimsus Turbo peale ja väntad justkui moe pärast. Üks väike nüanss veel: kui sõidad elektrilise linnarattaga, siis ei ole sul vaja ka mingit eraldi riietust, võid vabalt ka seelikus või mantlis sõita. Uuringud muide tõestavad seda, et elektriratta omanikud kasutavad oma e-ratast tihedamini ja läbivad pikemaid vahemaid kui tavaliste jalgrataste omanikud.
Sõidan isegi rattaga, küll mitte linnarattaga, aga mis minu arust jalgratast kui massitranspordivahendit tagasi hoiab, on ebamugav sõiduasend.
Sul on õigus. Paljud inimesed ei sõida jalgrattaga selle pärast, et see on nende jaoks ebamugav. Millegipärast tekkis meil aastaid tagasi maastikuratta trend ja ma olin ka ise selle ohver, see tähendab, et enam kui pooled linnas liiklevad jalgrattad on hoopis maastikul sõitmiseks mõeldud. Nii polegi ime, et sellise rattaga on ebamugav linnas siledal asfaldil sõita. Kui oled käinud näiteks Kopenhaagenis, siis seal ei näe sa naljalt linnas maastikuratast liiklemas. Jalgratas, (elektriline või ilma) mis on mõeldud igapäevaseks liiklemiseks linnas peaks olema eelkõige mugava sõiduasendiga – selg peaks olema sirge ja keha raskus ei tohiks vajuda kätele. Kui sa ei küüruta lenksu kohal, siis on sul palju parem ülevaade ümbritsevale liiklusele ja seega on ohutum ka sõita. Üks oluline asi on veel, mis puudutab sõiduasendit linnas jalgrattaga liiklemisel ja mida ei osata tihti tähele panna: nimelt on sadul nii kõrgel, et iga peatumise pärast tuleb sadulast maha ronida. See on linnasõite tehes väga ebamugav. Heal elektrirattal või tavalisel jalgrattal, mis mõeldud linnas sõitmiseks, ulatuvad jalad maha ka siis, kui ise sadulas istud, ilma, et pedaalide väntamine ebamugav oleks. See on oluline mugavus, kui on vaja tihti peatuda – linnas tuleb seda teha pidevalt – ja tagab ka ohutuse. Niisuguse jalgrattaga saavad sõita näiteks ka need kellel on tasakaaluga probleeme.
Bikeep ja Bolt investeerivad aktiivselt elektriratastesse ja lisaks on Amplerit saatnud erakordselt suur investeerimishuvi. Mis hinnangu annad suurtele elektrirataste taristuprojektidele viimase aasta jooksul ja kas tegu on mulliga või on asjal jumet?
Absoluutselt on jumet. Sellesse valdkonda tasub investeerida, see on tulevikuteema. Mida rohkem on inimestel võimalusi mugavaks liikumiseks linnas ilma autota, seda rohkem seda ka kasutatakse. Loodetavasti jõuab linnaplaneerimine ka aina rohkem sellega sammu pidada. Päris üleöö me Amsterdami muidugi Tallinnast ei tee, aga siht ja suund võiksid sinna suunda olla küll. Covidi pandeemia tekitas väga suure elektrirataste nõudluse. Enamik elektrirataste tootjaid ei suutnud toota nii palju kui oleks ostjaid olnud. Praeguseks hakkab pakkumine juba nõudlusele järgi jõudma.
Kas oskad välja tuua, kui palju hinnanguliselt elektrirattaid Eesti teedel praegu liigub ja mis see number viie aasta pärast olla võiks?
Eesti kohta ei oska küll öelda. Aga teada on, et Euroopas müüakse ja kasutatakse kõige rohkem elektrirattaid. Eestis on samuti selgelt näha suurt huvi elektrirataste vastu. Jalgrattaosade tootja Shimano uuringust tulevad välja erinevad põhjused, miks inimesed ostavad elektrirattaid. Näiteks Norras, Rootsis, Taanis, Itaalias, Šveitsis ja Hispaanias on peamiseks põhjuseks ühistranspordi kasutamise vältimine, sest kardetakse endiselt Covidisse nakatuda. Ühendkuningriigis, Austrias ja Saksamaal tuuakse peamise põhjusena välja soov leida sõiduautole alternatiiv. Hollandi ja Poola elanike jaoks on igapäevane trenn peamine e-ratta soetamise põhjuseks. Prantsusmaal on aga peamiseks põhjuseks enda ökoloogilise jalajälje vähendamine.
Kuidas on BNIsse kuulumine sind aidanud elektrirattaid tutvustada?
Mind kutsuti Business Network Internationali (BNI) siis, kui käisin poole kohaga tööl ja üritasin samal ajal alustada Electra jalgrataste müügiga. Minus oli suur soov alustada ettevõtlusega, kuid samas ei julgenud ma ka palgatööst loobuda. See oli nagu surnud ring ja ma ei saanud kummalegi korralikult pühenduda. BNI-s leidsin just täpselt selle, mis alustaval ettevõtjal tarvis: leidsin ennast väga vahvast seltskonnast, kus on ettevõtlikud, usaldusväärsed ja positiivsed inimesed, kes sind igati aidata püüavad. BNI-st sain julguse pühenduda täielikult ettevõtlusele, võib-olla ma ei oleks seda sammu muidu nii pea veel teinud. Uskumatult oluline võib olla sinu arengule või siis hoopis taandarengule seltskond, kes sind ümbritseb. Seega, vali hoolikalt ja teadlikult, kellega Sa suhtled!
Kontakte ei tasu alahinnata, tihti ei ole äris kõige olulisem raha, hoopis tähtsamad võivad olla õiged kontaktid. Näiteks Siim, ütle mulle: Kui palju oma valdkonna ärikontakte sul telefonis on, keda sa hästi tunned ja kellele võid vabalt helistada?
Siim: mõnisada
Kairi: Aga mõtle, kui see arv korrutada BNI liikmete arvuga jaa siis on kamba peale juba mõni tuhat kontakti, seega on suur tõenäosus, et sa leiad kontakti, keda sa otsid, kas näiteks siis oma esimese kliendi või koostööpartneri näol“.
Väikeettevõtjana vajad ka ise mitmeid teenuseid, nagu raamatupidamine, juriidilised teenused, puhastusteenused, trükiteenuseid, turundusteenuseid ja palju muudki. Üks variant on hakata katsetama erinevate teenuste osutajatega ja loota, et ehk veab. Teine variant on kasutada ära BNI kontaktid, kes on oma usaldusväärsust juba tõestanud. Olen ise leidnud endale väga professionaalsed koostööpartnerid päris mitmes valdkonnas. Mind kõnetab BNI moto: „Givers gain“ ehk siis keskendu eelkõige sellele, kuidas Sa saad teisi aidata ja seejärel toimib juba külgetõmme.
