Honda HR-V on mugav maanteekruiser

Aastal 1999 veeres Honda tehasest välja mudel HR-V, kontseptsiooni järgi  “metsik ja lõbus” sõiduk noortele autohuvilistele. Liikuvat kasti meenutavat autot reklaamiti loosungiga “Joy machine”. Mõned aastad tagasi õnnestus mul HR-Vga esimest korda sõita. Ainuke lõbus asi oli autol mootori hääl, mis tühikäigul tiksudes oli nii vaikne, et pidevalt käivitasin autot süütevõtmega uuesti. Selle omamoodi huvitava masina tootmine lõppes 2006. aastal ja vähemalt Euroopa turul ei pakutud asendust 2015. aastani. Eelmisel aastal paisati müügile teise põlvkonna HR-V, mis on äravahetamiseni sarnane esimese põlvkonnaga.

hrv-eest

Kas lugesite nüüd eelmist lauset uuesti? Testin teie tähelepanu, sest esimese ja teise põlvkonna HR-V sarnasused lõppevad mõlemal nelja ratta, tagumise luugi, mootori ja käigukasti olemasoluga.

hrv-tagant

Eestis tuli uus HR-V ehk High Rider Vehicle müügile 2015 aasta septembris ning alguses pakuti ainult 1,5 liitrist bensiinimootorit koos manuaal- või variaatorkäigukastiga. Proovisin variaatoriga sõidukit kevadel ja võttis kohe täitsa nõutuks. Annad gaasi, pöörded lähevad üles, lärm kasvab ja on tunne, et nüüd vist tõused lendu, aga auto on ikka sama kaugel, kui enne gaasi andmist. Käis läbi mõte, et ju eessõitja hakkas ka samal hetkel kiirendma ja sinna see hetk läks. Proovid sama protsessi uuesti ja lärm autos on veelgi kõrvulukustavam, kuid kiirus ei kasva. Kahjuks tähendab variaator Honda inseneride jaoks ilmselt venivat kummi laadset materjali, mis mootori võimsuse kasvades venib niivõrd palju, et jõud ratasteni ei jõuagi.

hrv-seest-keskkonsool-kk

Kui proovisõiduautole järgi läksin, öeldi kohe, et praegu diislile õiget automaati ei saa ja variaatorit ei hakatagi sellele kunagi pakkuma. Lisaks ei tule nelikvedu, mis kokkuvõttes polekski vajalik. Kergendunult ohates võtsin ristkülikukujulise puldi ja seadsin autonina Lõuna-Eesti poole.

hrv-stopstartupp

Läbi linna on üpris ebamugav sõita, sest ma ei leidnudki õiget stiili, kuidas madalaid käike vahetada nii, et käigu rakendudes mootoril jõud ära ei kaoks. Proovisin sidurit libistades, otselülitusega, kõrgete ja madalate pööretega, aga tulemus oli ikka sama. Kaaslastele autos suutsin “vahtralehe” mulje jätta, mis alguses oli isegi natuke naljakas, aga pärast piinlik.

hrv-diiselmootor

Maanteel sõites on teisiti, sest kõikide lisade ja abidega on see auto täielik kilomeetrite neelaja. Sõiduautost kõrgema istumisasendiga sai näha ka paar autot eespool toimuvat ning 300 njuutonmeetriga, mis on kätte saadavad juba 2000 pöörde juures, on möödasõidud pingevabad. Maanteekiirusel näitas äpp “Sound Meter” müra detsibellideks 59. Seega on sõidu ajal võimalik enda sõpradega õhtuseid plaane arutada.

hrv-rool

Disainis on tehtud pikk samm edasi. Väga täpse ja teadlaste poolt heaks kiidetud mõõteskaala järgi võib öelda, et välimus jääb kuskil sinna keskmise ja ilusa vahepeale. Musta värvi pealt ei paista ükski kerejoon välja, seega tasub võtta erksam toon. Kõige edevam näeb välja valgena ja siis võid suvel auto pesu peale kuluva aja mõnele muule tegevusele panustada. Paremini paistavad välja ka kerepaketid, mida erinevate lisadena on võimalus juurde võtta. Väga uhked need ei ole, aga ilma on ka väheke lahja.

hrv-u%cc%88lalt

Liikudes auto sisse, siis ust avades märkame kohe riidest polstrit uksepaneeli kõige ülemisel osal. See tundub huvitav idee ja näeb uhkem välja kui odav plast, aga ilmselt peab seda hakkama päris tihti keemilise pesuga puhastama. Ülejäänud salongis on tunda, et on kasutatud korralike viimistlusmaterjale ja mitte kuskil ei hirmuta odav plastik. 

hrv-juhiuksest-sisse

Päris ideaalset istumisasendit ei suutnud leida, sest istme timmimiseks oli vähe kange. Rool istus kätte mugavalt ja sõidu ajal midagi häirima ei jäänud. Huvitav element on kõrvalistuja ees olev puhuri avade riba, mis jätab mulje, et tegemist on automaatpesulate kuivatusfööniga.

hrv-armatuur

Armatuuri keskel on ekraan ja salongi temperatuuri reguleerimise paneel, mis mõlemad on puutetundlikud. Võttes arvesse, et Eesti aasta keskmine õhutemperatuur on kuskil 5 kraadi ringis, jääb mulle arusaamatuks, miks ei toimi need kindaga puutudes. Kuigi võib öelda, et ekraan sobib armatuurile üpris hästi, siis kahjuks ei saa kiita selle sisemust. Väga algeline disain, madal kasutusmugavus ja aeglus paneb eelistama nuppudega makki. Temperatuuri paneeli numbrid on pealekauba veel udused. Sama loogikat on kasutatud ka näidikute paneelis asuva menüü juures ja ruuduline tekst ei tekita isegi retro-tunnet. Natuke lahedam spidomeetri ümber olev valgusrõngas, mis vastavalt sõidustiilile värvi muudab. Ülejäänud lisad on küll selle klassi autode seas viimase peal, liiklusmärgi tuvastused ja sõidujoone jälgijad (annab ainult märku, rooli ei keera) on samm lähemale isesõitvale autole. Rääkimata veel vihmasensorist ja automaatsetest kaugtuledest, mida toetavad LED lähituled, tõsiselt head asjad muide.

hrv-ekraanid

Ja päeva lõpuks avastad, et keskkonsoolis on raskesti ligipääsetav lahtine panipaik, kus on USB, HDMI ja toite võimalus.

hrv-hdmi-ja-muud-pesad

Ruumi on selles autos küllaga. Tagumisele istmele mahub mõnusalt ka kaks keskmist Eesti meest. Tõstes Honda huvitavad Magic istmepadjad üles, saab kasvõi sõbranna ahvileivapuu kokku kolides koju tirida. Matkahuviliste laste rõõmuks saab seljatoed lasta samale tasapinnale pagasiruumi põhjaga. Soojadel suveõhtutel võivad pere pisemad öö autos veeta. Pagasiruumis võiks olla poekottide konksud.

hrv-tagaiste

Kui nüüd küsida kas teise põlvkonna HR-V on samuti “Joy Machine”, siis vastuseks on ei. Olemuselt on see mugav ja rahulik maantee cruiser, kuhu mahutab ära suvekodusse sõites vajamineva kauba. Sõiduautost kõrgema kliirensiga ei pea kartma auklikuid kruusateid, kuid nelikveo puudumise tõttu ei tasu ka väga uljaks minna. Hinnad algavad 18 890 eurost.

Tutvu mudeliga lähemalt maaletooja kodulehel: http://www.honda.ee/cars/new/hrv-2016/overview.html

Broneeri proovisõit: http://www.honda.ee/cars/test-drive/find-a-dealer.html?model=HR-V2016

Related posts