Hyundai IONIQ hübriidiga Tartu maanteel kui spaas

Hyundai hübriidsele Ioniqule järele minnes olin selgelt elevuses. Esiteks sellel põhjusel, et minu soontes voolab juba ammu hübriidilemburi veri ning ehk on ka seetõttu ootused kõikidele hübriididele väga kõrged.  Teiseks aga asjaolu, et Hyundai oli mind oma autodega ka varem väga positiivselt üllatanud. Seega oodata ja kogeda oli palju. Ja kui aus olla, olin valmis peaaegu kõigeks, välja arvatud selleks, et Hyundai Ioniq mu hübriidi-maailma tagurpidi keerab.

Välimus ilma virr-varrita

“Mis auto see on?”, küsis minuga samas majas elav tuttav kohe, kui olin Ioniqu parkimisplatsile manööverdanud. “Hyundai hübriid,” vastasin mina. Kõndisime mõned ringid ümber auto ning nentisime kui ühest suust, et tegu on väga kena autoga. Üllatavalt kena autoga. Ja me polnud ainukesed – Uus IONIQ pälvis oma kujunduse eest maineka Red Doti disainiauhinna ning on juba kuues Hyundai mudel, mis on viimase kolme aasta jooksul selle ihaldatud auhinna võitnud.

Ioniqu võlu peitubki ehk selle lihtsuses ja igasugu virr-varri puudumises. Me oleme harjunud nägema hübriide kuidagi erilistena, silmatorkavatena, futuristlikutena… aga Ioniq’uga on teisiti. Ei mingit erilisusele jõuliselt viitavat lippudega vehkimist, ei kosmiliseks vormitud välimust. Auto sulandub oma puhta ja kerge disainiga meie igapäevasesse autoparki suurepäraselt, jättes endast vaataja alateadvusse vaid kergelt äratuntava sinise ning hübriidlusele viitava tagasihoidliku joone. Joone, mis lisab kaunile ja puhtale kerejoonele just õige koguse aksenti . Lisaks lummab mind selle auto kerelt Amperale viitav tagaosa.

Sisemus: ruumi ka salongis ööbimiseks!

Ioniqu salong on samuti rahulik. Hübriidlusele viitavad vaid detailidel looklevad sinised jooned. Kõik on lihtne, ilus ja loogiline. Käigukangi eest leiab juhtmevaba telefonilaadija, käigukangi ümbruse on aga vallutanud elegantne Porschelik nuppude paneel. Armatuurlaualt vaatavad vastu kõik auto talituseks ning keskkonnasäästlikuks sõiduks vajalikud ja selgesti loetavad näidikud. Ei midagi ülearust. D-kujuline nägus, tummine ja hästi kätte istuv rool on varustatud paljude juhtnuppudega, mis võimaldavad juhil vajalike nuppude otsimise asemel sõitmisele keskenduda.

Mugavusi ja funktsioone jagub ka istmetele. Juht ja kaasreisija saavad nautida nii jahutavaid kui ka soojendusega istmeid. Tänu suurele ja pikale istmepõhjale leidsin ka mina oma veidi ebastandardsele kehale mugava ja mõnusa isteasendi. Isteasendile lisas omapoolset turvalisust ka paraja külgtoega seljatugi. Salongis on parasjagu ruumi neljale keskmist kasvu täiskasvanule ning tänu peaaegu siledale põrandale, saaks sõidutada lühematel otsadel ka viiendat. Pagasiruum on tavaasendis suurem kui põhi-konkurent Priusel – 550-1505 liitrit vs 412-502-1633 liitrit. Viimase puhul sõltub maht suuresti sellest, kas pagasiruumi põhja alla on peidetud rehviparanduse vahupudel või tagavararatas. Suure plussina tooksin ka välja asjaolu, et tagumiste istmete kokkuklappimisel jääb salongis ööbimiseks suurepäraselt sobiv sile tasapind.

Mootorid ja veoskeem, kokku 141 hobust

Hyundai Ioniq on jõuallikate mõistes maailmas ainulaadne – ükski teine tootja ei paku säärast valikut (hübriid, pistikhübriid ja 100% elektriauto)

Hübriid peidab endas 1,6L töömahuga R4 bensiinimootorit, mis arendab 77,2kW (105 hj) ning 147nm pöördemomenti. See aga on omakorda ühendatud 6-käigulise topeltsiduriga automaadi külge, milles peitub ka (32kW/265Nm) elektrimootor. Seega märgitakse auto koguvõimsuseks 104kW (141hj)  ja 265Nm pöördemomenti. 1,56kWh  liitiumioon-polümeeraku peidab end tagumiste istmete all. Keskmiseks kütusekuluks lubatakse 3,4 l/100km ning 0-100km/h saavutatakse keskpärase 10,8 sekundiga. Kuid ega see väga loegi. Hyundai Ioniq ongi pigem mugav liikumis-kruiser, mis võimaldab eri punktide vahele jäävat sõiduaega nautida, mõjudes pikematel ja liiklusest üleujutatud teelõikudel pigem meditatiivsena. Adaptiivne kiirusehoidik ja rajalpüsimiseks rooli keerav sõiduk hoidis mind rahulikuna ka reedeõhtusel Tallinn-Tartu maanteel. Haakisin end veidi suurema kiirusega eessõitja külge, vajusin mugavalt istmesse ning lasin teel ja ajal omasoodu minna. Hämmastav ning tavasid murdev kogemus.

Hinnad: elektriauto kallim kui hübriid

Ioniq Hybrid: Comfort 23 990, Style  27 990

Sügisel müügile saabuv pistikhübriid sisaldab kogu eelnevat tehnikat. Vahe on vaid laadimissüsteemis ning akumahus – 8,9kWh. Tehase sõnul võimaldab sellise töölahendusega sõiduk läbida elektri jõul kuni 50 kilomeetrit.

Elektri-Ioniq on mudelivaliku särtsakaim. 88kW/295nm elektrimootor paiskab auto 0-100km/h 9,9 sekundiga, mis on umbes sekundi jagu kiiremini kui hübriid. Lisaks lubatakse 28kWh liitiumioon-polumerakuga kuni 280km sõiduulatust.

Ioniq Electric: Comfort 34 990, Style 37 990

Ioniq Hybrid saab kaasa sama ulatusliku garantii nagu kõik teisedki uued Hyundai sõiduautod. Lisaks veel pikendatud garantii akule – 8 aastat või 200 000 km.

Fiiling: suurepärane auto hübriidisõpradele

Ioniqu suurimad plussid avalduvadki sellega sõites. Kilomeetrid mööduvad üllatavas rahus ning stressivabalt. Miski ei karju ega vaja harjumist ja kõik sujub muretult. Mootor on vaikne, kiirendused tunduvad jõulised ning “sport” asendit kasutades kipud vägisi mõnda kurvilist teed otsima. Kurvilisi teid pole aga mõtet karta. Vedrustus töötab hästi ning Ioniq on stabiilne ja täpselt juhitav ka järsematel keeramistel.

Kui nüüd väga nokkida tahaks, võiks ju öelda, et tagumisest aknast on veidi piiratud väljavaade ning salongis puudub nupp, mis hübriidi kasvõi veidikeseks ajaks vaid elektriliseks sunniks, aga ka need vähesed miinused kahvatuvad kõikjalt peale pressivate plusside all. Ioniq on suurepärane auto kõigile hübriidisõpradele ning võiks olla arsti poolt välja kirjutatud “ravim” ka neile, kes tavaliikluses veidi närvi kipuvad minema. Ei, ma ei vehi siinjuures näpuga, vaid vaatan pigem peeglisse. Reede-õhtusel Tallinn-Tartu maanteel end kui spaas tunda on omamoodi kogemus, mida on raske unustada.

                    

                    

Related posts