Kogemus: 700 suvist kilomeetrit elektriautoga

Olin nädala Renault ZOE roolis ja läbisin suve lõpus vahvad 700 kilomeetrit. Ma olen seni elektriautode osas olnud skeptiline ja ikka väga. Ütlen aga kohe, et rooli tagant ära tulla oli kahju.

Särtsukogemust on mul vähe ja olen sõitnud vaid mõne elektrikaga: esimese Nissan Leafiga, mille aku kestis selgelt liiga vähe, Tesla Model X-iga, mis meenutas ratastel arvutit ning Hyudnai Konaga, mille keerasin kitsaste rehvide toel Tabasalu rajal põiki. Volkswagen e-Crafterit olen ka proovinud. Tarbesõiduki kohta väga vaikne, väga kallis ja sõiduulatus vaid 100 kilomeetrit.

Esimene laadimine Keilas.

Mind, nagu ilmselt kõiki teisigi skeptikuid on nörritanud elektriautode kõrge hind ja lühike sõiduulatus. Igapäevaseks kasutuseks mõeldud uue auto maksimumhind, sõltumata tehnoloogiast, ei peaks ulatuma kõrgemale kui ütleme, 20-25 tuhat eurot. Ostjad, kes on saanud auto riigi-poolse toetusega, löövad nurru. Siin küsin: kas elektrikate tootjad on riikide toetuse oma tuludesse sisse kirjutanud?

Sõita võiks paagi- või akutäiega ikka tuhatkond kilomeetrit. Sama kinnitasid ka möödunud sügisel elektriautot esimest korda proovinud väga autokogenud Nõmme Vanameeste Klubi mehed, kellest mõnigi Mosse või Ladaga “liidukatel kolmandaks” on sõitnud.

Nõmme Vanameeste Klubi testis 2019. a. Tabasalus Megane RSi, Volvo XC 90 ja Hyundai Konat

Sõit on vaikne ja kiire

Olin nädala Renault ZOE roolis ja läbisin suve lõpus vahvad 700 kilomeetrit. Rooli tagant ära tulla oli kahju ja nii käisingi oma kohtumist elektriautoga pikendamas. Mida ma siis teada sain?

Kõigepealt, sõit. See on vaikne ja kiire! Minu käes onud Renault ZOE oli 100 kW ajamiga Intense mudel R135. Spetsifikatsioon annab kiirenduseks 9,9 sekundit nullist sajani, aga auto tundus märksa äkilisemana. Linnas väga vilgast autot ohjeldada oli raske ja nii vilkus Reidi tee ristmiku juures kiiruskaamera halastamatu punane silm. Hiljem sain teada, et trahve esialgu välja ei kirjutata.

Isteasend on mugav, juhi töökeskkond on klassikaline ja ei meenuta kosmosejuhtimiskeskust.

Kui käiguvalits lükata D kõrval olevale positsioonile B (Brake), siis justkui pidurdatakse mootoriga ja toimub akude laadimine. Suur tolku sellest ei tundunud olevat. Maanteel innukalt sõites peab arvestama suurema energiakuluga, akud tühjenevad silmaga nähtavalt. Tühjenemine ongi elektrikaga vähe sõitnu suurim hirm: kas ikka jõuan laadijani või sihtpunkti. Kui seada auto Eco režiimi, muutub ta kokkuhoidlikumaks ja märksa tuimemaks. Maksimaalkiirus on siis 103 km/t.

CCS tüüpi kiire alalisvoolulaadija “ots”.

Tähtsaim on mõistagi laadimine, laadimine ja veelkord, laadimine. Kui ma autosse istusin, olid akud pilgeni täis ja ZOE lubas draivida 390 kilomeetrit. Esimese kahe päevaga käisin Keilast Viimsis, seejärel sugulaste kokkutulekul Riisiperes. Energiat tundus autol jaguvat muukski. Siirdusin Keila Enefit Volti kiirlaadija juurde, et esimest korda laadida. Ei saanud hakkama, helistasin infotelefonile, installeerisin äpi ja sain laadimise käima. Järgneval nädalal käisin linnas olles paaril korral Lootsi tänaval paarikümne minuti kaupa “tankimas”. Mõnikord peab mõtlema, mida laadimiseks kuluva ajaga teha. Telefoni näppimise ja hinnalise bensuka-kohvi asemel on ilusa ilmaga hea lühike jalutuskäik ette võtta.

Käisime Järva-Jaanis vanatehnika varjupaika kaemas, aku tühjenes ja tekkis väike tagasi saamise hirm. Järva-Jaani kiirlaadija ei reageerinud meie laadimissoovile ja me siirdusime Aravete lähistele tanklasse, kus tuli samuti operaatorile helistada enne laadimise käivitumist. Väikses pusimise järel asi sujus. Tundus, et Enefit Volt on teenust alles käima jooksmas, kuid telefonil ollakse tõhusalt abiks. Liikmekaart, millega end identifitseerida saab, saadeti ka. Ning hiljuti tunti muret, miks ma seda veel ei kasuta.

Äpp ei leidnud Järva-Jaani laadijat. Paagis aga särtsu oli ja sõitsime järgmise kapi juurde.

Teine laadimistaristu Eleport jäi seekord proovimata. Mis puutub vanatehnika varjupaiga VAZ-GAZ-ZAZ-AZLKdele, siis seal puhkavate autode loojad küll teadupärast juba mõtlesid elektriautodele. Huvitav: millist laadimistaristut nemad ette kujutasid.

Ka vene autotootjad on aastaid tagasi teinud elektriauto. Huvitav, milline oli nende ettekujutus laadimistaristust?

Kokku sõitsin nädalaga 700 kilomeetrit ja tarbisin kiirlaadijatest Enefit Volti äppi andmetel 15 euro eest elektrienergiat. See teeb 100 kilomeetrit 2,14 euro eest Kui võrrelda diiselmootoriga, mis kulutab 5 liitrit sajale, on kulu üle 2 korra suurem, 5 euro kandis.

Ligi 13 kW ligi 22 minutiga Lootsi tänava laadijas Tallinnas.

Hea kogemus nõuab kokkuvõtet. Renault ZOE Intense’i hind on 32 000 euro kandis. Sõita oli vahva, kõik vajalik on selle raha eest elektrikal peal, aga eestlane ostab ikka diislika. Autod odavamaks, akud pikemaks sõiduks ja elektrikad saavad pere teisest autost esimeseks.

Diislimehe elektriauto-alased tähelepanekud

  • Kiirlaadijate juures on enamasti vaid üks juhe. Mida teha aga siis, kui tekib järjekord?
  • Elektriautoga Eestis või kaugemal sõitja peab aega planeerides arvestama laadimisele kuluva ajaga.
  • Samuti peab teadma laadijate asukohta ja vajadusel alternatiive. Äpp aitab neid otsida, kuigi kohati suunab Keila asemel Talinnasse.
  • Parim ja kulude minimeerimise huvides on parim kodulaadija, mille energeetikute kinnitusel saab 700 euroga.
  • Vanaema juurde minnes saab laadida ka pistikust ehk seinakontaktist vastava juhtme olemasolul, aga 8 tunniga lisandus vaid mõni kWh.
  • Uutel Renault Capturi ja Megane’i pistikhübriididel on kütusekulu nii kombineeritud režiimis 1,4 liitrit sajale. Hea tulemus!
Aravete bensuka juures tuli operaatorile helistada, et laadimine käivituks. Ehk oli see kasutaja kogenematus?

Elektriauto vähendab pere autokulusid 4 korda

IT-ettevõtja Aivar Merisalu sõidab juba kuus aastat Nissan Leafiga. Raha kokkuhoid on esimene elektriauto ostmisele suunav märksõna, mis ta nimetab. Tema pere teine auto põletab fossiilset kütust. “Kui varem sõitsime kahe autoga kuu jooksul maha 5-6 paagitäit, siis nüüd ainult ühe.” Ta arvab, et pere autokulud on vähenenud neli, võibolla isegi viis korda. Tänaseks on Leaf läbi sõitnud 90 tuhat kilomeetrit ja vahetusse on läinud vaid piduriklotsid ja -kettad. Esimesel kolmel aastal kulus hooldusele null eurot. Veel plusse? “Vaikus autos, bussiradadel sõitmise võimalus ja tasuta parkimine Tallinnas nii kaua, kui see kestab,” räägib Merisalu.

Aivar Merisalu

Aivaril on üks visioon. Tänu rahulikule sõitmisele ja kodus laadimisele on akut “järel” palju, 99%. Ta teab Soomes firmat, kes tulevikus uue aku paneb 6000 euro eest. Vana aku pistaks ta keldrisse päikeseelementidelt tulevat särtsu koguma ja autolaadijat toitma. Leafi 22 kWh mahutavate akudega saab ta sõita üle 100 kilomeetri.

Kodulaadija on elektriauto pidajale soodsaim laadimisvõimalus, kuid see on kasutatav vaid eramajas. Akud saab täis nelja tunniga.

Ja veel üks, mitte vähe oluline asi: Merisalu soetas elektriauto esimese toetusvooruga, kui sai elektriauto poole soodsamalt.

Related posts