Kogu tõde motonavidest

Seletuseks neile, kes mootorratastest ja nendega sõitmisest mitte midagi ei tea: nii nagu ka autos, meeldib mootorrattaga reisijatele (enamasti meestele) võõrastelt teed mitte küsida ja ise hakkama saada. GPS-i abil loomulikult. Tsikli sadulas on see keerulisem. Puudub esiklaas, kuhu navi lihtsa liigutusega kinnitada ning seade ise on kogu aja õues tuule ja vihma käes, lisaks peab seda saama kinnastatud käega kasutada. Vähetähtis pole asjaolu, et eredas päikesevalguses oleks pilt ekraanil nähtav.

Kui teemaks tuleb naviseade tsikli lenksul, vallandub viivitamatult kirglik vaidlus teemal: “milline GPS on parem”. Nutilembid väidavad veendunult, et navigaator üksikseadmena on surnud – see on “dinosaurustele”. Edumeelsed navigeerivad juba ammu mobiiltelefoni või tahvelarvutiga. Kokkuhoidlike kamp on üsna samal nõul, aga nii mõnigi on veendunud, et tegelikult on õige lahendus hoopis soodne autonavi, mis teeb kõike sedasama aga märkimisväärselt odavamalt. Olgu kuidas on, aga erinevad pooled kokkuleppele ei saa.
Allpool väike teejuht. Sellest, mis on mis ja millisel juhul üht või teist tarvitada hetkel, kui selgub, et universaalset tõde pole olemas.

Lihtsustatult võime mootorratastel kasutatavad naviseadmed jagada viide kategooriasse:

  1. Motonavina sündinud GPS-id
  2. Auto GPS-id
  3. Nutitelefonid
  4. Väikemad tahvelarvutid (kuni 7”)
  5. Käsi GPS-id

Ääremärkusena olgu öeldud, et on olemas ka kuues võimalik kategooria – mobiiltelefoni väline ekraan, mis kuvab taskus oleva telefoni andmeid. Sellise seadme tootjaid ja mudeleid on hetkel üks: TomTom VIO. (https://goo.gl/LVDmfd)

Tõe huvides olgu öeldud, et paberkaardid töötavad endiselt ja ka neile toodetakse erinevaid motohoidikuid – lenksule ja paagile, kotiga ja ilma, stiilseid ja lihtsamaid. Paberkaardi suurim eelis – töötab elektrita.


Kuskohast alustada? Alustame päris algusest, dinosauruste juurest, nendest “päris” mootorratta naviseadmetest, mis maksavad keskmise kooliõpetaja kuupalga ning mille ostu on tihtipeal endale keeruline õigustada.

Moto GPS-id

Moto GPS on seade, mis on spetsiaalselt välja töötatud rasketes (ilma)oludes kasutamiseks mootorratta juhtraual. Disainerid ja insenerid on mõelnud kõikidele võimalikele juhtumitele ja olukordadele, millistes ühel puhtatõulisel mootorratta naviseadmel hakkama tuleb saada, et kasutajat õigele teele juhtida. Alates 24 tunnisest paduvihmas sõidust kuni kõrbekuumuseni välja. Mahakukkumine ja põrutused on pigem reegel kui erand.

Miks eelistada motonavi?

  • Monofunktisonaalsed seadmed toimivad alati paremini
    Võrdle näiteks Victorinox nuga ja käsisaagi. Kumba majaehitusel eelistad?
  • Füüsiliselt vastupidav.
    Mahakukkumisel seadme või selle ekraani vigastamine on ebatõenäoline. Parimad seadmed kannatavad ka sõidu pealt kukkumist. Ja seda kordvalt.
  • Kasutajaliides on tehtud hästi nähtavaks ja vaadeldavaks
  • Kasutaliidese elemendid on piisavalt suured ka kindaga kasutamiseks
  • Ekraan toimib kinnastatud käega
  • Ekraan on päikesevalguses hästi loetav (ei laiene “hiinlastele”, vt. allpool)
  • Seadme asetamine hoidikusse on lihtne
  • Hoidikusse asetatud seade on väga kindalat paigal
  • Seadet on võimalik lisavahenditega mootorratta peale lukustada
  • Elektriühendused on projekteeritud toimima igasugustes ilmaoludes ja elavad üle vibratsiooni, vee ja väiksemat sorti maailmalõpu.
  • 100% vee ja tolmukindlad.
  • Septsiaalsed mootorratturitele mõeldud seaded ja funktsioonid, nt. kurvilised teed jms
  • Võtad karbist välja ja see töötab (ei laiene “hiinlastelw”, vt allpool)
  • Reaalajas liiklusinfo vastuvõtt (TomTom)

Miinused

  • Kõrge hind (ei laiene “hiinlastele”)
  • Suurus. On tihti peale liiga suured, et lihtsalt pükste või jope taskusse pista
  • Tarkvara ei leia just sagedast uuedamist tootja poolt

Selguse huvides jagame sellle grupi veel omakorda kolmeks:

  • Tipptasemel tooted: Garmin ja TomTom
  • rebranditud “hiinakad”: Becker, Blaupunkt, GoRider jt
  • puhtatõulised “hiinakad”

Garmin Nüvi ja TomTom Rider 400

Tipptasemel seadmete tootjatel on pikaajaline kogemus ja teave mootorratturi vajadustest. Karbis on kõik vajalik GPS-i paigaldamiskes mootorratta lenksule ja ühendamiseks tsikli elektrisüsteemiga. Kannatavad ekstreemolusid, kukkumist, vett, kasutajate lollust ja veel nipet-näpet. Boonusena oskavad üles leida kurvilised või mägised (Garmin) sõidurajad ning juhtida kasutaja nendele. Saab ühendada Bluetooth peakomplektiga ja telefoniga ning võtta GPS’i kasutades vastu telefonikõnesid või helistada välja. Mugav.

Garmini ja TomTomi põhiline erinevus peitub nende suunitluses ja lisaseadmetes.
Garmin on mõeldud eelkõige die-hard reisisellile ja ümber maailma reisile. Aladele, kus puuduvad teed ja asulad, aga ka teedele. Garmin on de facto standardiks neile, kes pikale reisile lähevad, sest erinevate kinnituste ja lisade hulk, mida sellele seadmele hankida õnnestub on aukartustäratav.

TomTom on heaks kaaslaseks tuuril mööda Euroopa asfalteeritud (ja ka kruusatatud) teid. Teda on märkimisväärselt lihtsam kasutada kui Garminit, samas on seadistuste võimalused selle võrra ka piiratumad. Punktist A punti B ja C viib ta alati kohale ja kuvab kogu vajaliku info nii POI-de (points of interest ehk huvipunktid) kui ka liikluspiirangute kohta. Kaardivalik on mõelmal ühtviisi hea. Garmin kasutab HERE (endine Nokia Maps) ja TomTom TeleAtlase omi.  Antud kontekstis on mainimata jäetud selline eksootiline loom nagu BMW Motorrad GPS V. Seda toodab BMW tarbeks Garmin ja saab soetada vaid BMW edasimüüjate käest.
Hinnaklass: 400 – 800€

Rebranditud hiinakad: Becker, Blaupunkt jt

Blaupunkt Motopilot

Eraldi klassi moodustavad mitmed mitte tipptootjate GPS-id. Näiteks BECKER Mamba, GoRider Excalibur, GoRider Extensa, Blaupunkt Motopilot 43 ja Motopilot EU, Mappy MiniX340 Moto (tootmine lõpetaud), MAPPY MINI 330 MOTO (tootmine lõpetatud). Hinna poolest pea ⅓ jagu soodsamad, kui eelmise grupi tooted. Kvaliteet üldiselt heal tasemel, aga järeleandmisi on tehtud tavaliselt ekraani heleduse ja protsessori kiiruse osas. Samuti on Bluetooth ühendus peakomplektiga viletsam ja telefoniga ühendamise ja selle juhtimise võimalus tavaliselt puudub. Ühiseid nimetajaid kolm: tarkvara tootjaks on Ungari firma NNG (tarkvara platvorm iGO), nende Hiinas toodetud eristamatud “koopiaid” leiab enamustest netipoodidest märkimsväärselt soodasamalt (vt allpool “hiinakaid”). Tulevad kompkektis kõigega, mis on vajalik seadme mootorratta lenksule kinnitamiseks. On varustatud kvaliteetsete lenkuskinnituste ja toitejuhtme komplektidega. BECKER Mambal eksiteerib kurviliste teede funktsioon mida ülejäänud iGO platvormil olevatel toodetel pole. Samuti on Becker loonud oma kasutajaliidese eristumaks ülejäänud tootjatest. Tüüpiliseks sisemäluks on 4 või 8 GB, aga on samas on nad väga lihtsalt laiendatavad SD mälukaardi abil. Tänu iGO ülesehitusele saab kogu kaardivaramu kanda mälukaardile. Kaardiuuendused käivad kas läbi NNG kodulehe või tootja tarkvara kasutades (Becker). Operatsioonisüsteemiks on Windows Mobile 6. See on tavaliselt kasutaja eest ära peidetud ja sisselülitumisel käivitub koheselt navitarkvara. Kuna iGO võimaldab lülitada maantee ja off-road reziimi vahel, siis sobib ühtiisi hästi nii tripile Euroopsse, kui ka ümbermaailmareisiks. Kaardivalik on avar ja väikese eelteadmise abil on võimalik seadmesse lisada nii HERE, kui ka TeleAtlase kaarte.  
Hinnaklass: 200 – 500€

“Hiinakad”

Hinna poolest soodsaimad. Tootmiskvaliteet kõikuv. Põhiliseks puuduseks odavad ekraanid, mis kipuvad otseses päikesevalguses raskesti loetavad olema. Kannatab korralikku väärkäitlemist, aga pole ikka päris samas klassis, mis Garmin-TomTom.
Hiinakaid on kahte sorti: “pärishiinakad” ja rebranditute koopiad/originaalid. Võimatu öelda, kumb on koopia ja kumb originaal, sest kõrvutamisel on nad eristamatud (vt. Blaupunkt Motopilot 43 ja ExcelVan/Mekago). Operatsioonisüsteemiks on Windows Mobile 6 ja see on ka kasutaja jaoks tavaliselt käivitamisel lühiajaliselt nähtav. Protsessor on aeglasem ja GPS positsioneerimine võib võtta pilvise ilmaga pisut kauem kui kahel eelnimatud grupi toodetel. Bluetooth ühendus peakomplektiga viletsam ja telefoniga GPS seadet ühendada ei saa. Navigatsioonitarkvara tootjaks on Ungari firma iGO. Seadmed tulevad tihtipeale kaartideta ja nende hankimine jääb ostja mureks. Saab muidugi külastada “Piraadilahe kaardi- ja videolevi” aga mitte kõikidele pole see jõukohane ega vastuvõetav. Tähele tuleb panna, et kuigi seadmed tulevad koos kõigega, mis vajalik lenksule kinnitamiskes ja seadme kasutamiseks, siis paljude tootjate lenksukinnitused on odavast plastist. Need tasub kohe  RAM-i toodete vastu ümber vahetada.
Hinnaklass: 100 – 150€

Auto GPS-id

Ei vaja ilmselt sissejuhatust. Mõeldud kasutamiseks autos ning ei kannata ei vihma ega vibratsiooni ning tihtipeale on otseses päiskesevalguses raskesti nähtavad. Vihmakindluse probleemi saab lahendada spetsiaalse karbiga (tootja RAM) või siis vihmakindla kotiga (Givi). Ühtlasi saadakse nendega koos ka lenksukinnitus. Konkreetseid tootjaid pea võimatu välja tuua, sest neid on lihtsalt nii palju. Eristub kolm suurt gruppi nagu eelnevagi puhul. Erisused on enam-vähem ka samas kategoorias. Hinnaklass: 150 – 400€

Plussid

  • Monofunktisonaalsed seadmed toimivad alati paremini kui multifunktsionaalsed
  • Kasutajaliides on tehtud kaugelt hästi nähtavaks
  • Kasutajaliidese elemendid on piisavalt suured kindaga kasutamiseks
  • Ekraan on kasutatav kinnastatud käega
  • On kohe kasutamiseks valmis, pole vaja lisatarkvara installeerida
  • Hea hind
  • Lihtne kättesaadavus

Miinused

  • Puudub veekindlus, selle saamiseks tuleb paigutada lenksule täiendav veekindel karp või kott, mis muudab seadme kobakaks
  • Nähtavus päikesevalguses vilets
  • Ei ole vibratsiooni, põrutus- ega kukkumiskindlad
  • Elektriline toiteühendus nõuab lisavahendeid
  • Lenksule paigutamiseks tuleb osta lisavahendeid
  • Vajab eraldi 12V toidet läbi USB-laadija

 

Mobiiltelefonid

Jagunevad kolme gruppi. Vastupidavad (inglise k. rugged; tootjateks: CAT, Nomu jne), pritsme- ja tolmukindald, kindaga kasutatavad nn. aktiivse elu nutitelefonid (Samsung Galaxy S7 Active, Sony Xperia Aqua) ja nö tavalised nutitelefonid. Esimene on kõige sobivam valik mootorratta lenkstangile, kannatab tugevat väärkohtlemist ja on tavaliselt ka päikeses nähtav. Vastupidavate mudelite puuduseks võib olla veekindla elektriühenduse puudumine, sest vastupidavuse klassifikatsiooni omandamiseks pole see nõutav. Sellisega mine või ümbermaailmareisile.

Aktiivseks kasutuseks mõeldud telefon sobib tõsiseks off-road seikluseks natuke vähem, aga ilmselgelt pakub konkurentsi TomTomile “asfaldituuringul”.

Kõige vähem lenkussobilik on “tavaline” nutitelefon. Selle parim kasutus on kuiva ilmaga lühemate teekondade läbimisel.  

Lenksule kinnitamiseks on kõigil kolmel juhul vaja kindlasti soetada korralik lenksukinnitus (RAM X-grip vms), toitejuhe ja sigaretisüüütjasse käiv USB otsik (minimaalse väljundvooluga 2A). Tark kasutaja ostab 90 kraadise nurga all oleva mini-USB otsiku. See lõhub telefoni pistikut vähem, kui see, mis karbis kaasa tuleb. Osade, laiemalt levinud telefonidele (Samsung, Sony) leidub ka mudelikohaseid kinnitusi ja veekindla korpusega kesti aktiivtegevuseks. Nõrgimaks lüliks on tavaliselt toitepistik ja fakt, et kindaga kasutamine on kas raskendatud või pole võimalik (sõltub mudelist). Hinnaklass telefoni kinnitamiseks lenksule: 40 – 250€

Plussid

  • Madal alginvesteering (nutitelefon on sul juba olemas)
  • Saab kaasas kanda vaid üht seadet
  • Navigatsioonitarkvarade valik on lai, kaartide saadavus ulatuslik
  • Tarkvara maksumus on madal võrreldes moto GPS-i hinnaga
  • Reaalajas liikusinfo vastuvõtt (nõuab internetiühenduse olemasolu)
  • Mahub taskusse

Miinused

  • Puudub spetsiaalselt mootorrattasõiduks/aktiivtegevuseks valmistatud navigatsioonitarkvara
  • Kasutajaliidese elemendidkindaga kasutamiseks liialt väikesed 
  • Eeldab vähesel määral eelteadmisi tarkvarade kasutuselvõtuks
  • Ei ole enmasti vibratsiooni ja kukkumiskindlad (v.a rugged mudelid)
  • Elektriline toiteühendus pole veekindel
  • Juhtrauale paigutamiseks tuleb osta lisavahendeid
  • Kinnitus telefonihoidjasse pole sama kindel, kui moto GPS-il
  • Lenksule paigutamine/võtmine suhteliselt ebamugav ja aeganõudev
  • Vajab eraldi 5V toidet läbi USB-laadija
  • Seadme purunemisel oled ilma nii navigatsioonist, kui telefoniühendusest

Tahvelarvutid

Siia käib enam-vähem sama selgitus, mis mobiiltelefonide puhul. Erinevuseks on rugged mudelite harv esinemine ja kõrge hind. Lenksule kinnitamiseks on vaja kindlasti soetada spetsiaalne tableti lenksukinnitus (RAM X-grip tablet vms). Mudelikohaseid kinnitusi ja veekindla korpusega hoidjaid on raskem leida kui mobiiltelefonidele. Nõrgimaks lüliks on tavaliselt toitepistik ja fakt, et kindaga kasutamine on kas raskendatud või pole võimalik (sõltub mudelist).
Hinnaklass telefoni kinnitamiseks lenksule: 60 – 250€

Plussid
On samad, mis mobiiltelefonide puhul aga lisaks neile …

  • Suur ekraan
  • Teoorias multifunktsionaalne seade, millega saab ka teekonda planeerida. Autori arvates rohkem teoreetiline kui praktiline võimalus.

Miinused
On samad, mis mobiiltelefonid puhul aga lisaks neile

  • Ei mahu taskusse
  • Lenksule paigutamiseks tuleb osta spetsiaalvahendid
  • Ei mahu taskusse

Loe siit pikemalt tahvelarvuti kasutamise kohta motonavina: https://goo.gl/cbJeHL

Käsi GPS-id

Leiavad kasutust põhiliselt “vanakooli” kasutajate poolt. Neile, kes teavad, kuspool on põhi ja mis asi on topograafiline kaart ning kuidas neid loetakse. Tüüpilisteks märksõnadeks on, kompaktsus, täpsus, veekindlus. Tootja on loonud algselt seadme pigem orienteerujatele, kalameestle, jalgratturitele, seenelistele ja tuhandeks muuks aktiivtegevuseks. Lõviosas tuleb toodang Garminilt (Etrex 30x, Oregon 700, GPS 72) ja Magellanilt.
Hinnaklass: 230 – 750€

Plussid

  • Universaalne: sobib igasse olukorda, kus on vaja orienteeruda (metsa/paati/autosse/jalgrattale/mootorrattale)
  • Veekindel, teatud mudelite puhul ka uppumatu
  • Puudvad selged pööre-pöördelt juhised
  • Väga hea nähtavusega otsese päikesevalguses käes
  • Pikk kasutusaega akudelt või patareidelt
  • Võimalus kasutada AA akusid või patareisid
  • Väikesed mõõtmed (mahub taskusse)
  • Madal kaal (hea kaasas kanda)
  • Vastupidavus (kannatab ka põrutamist)
  • 3D kompass (gps võib olla ka nurga all, näitab ikkagi õiget suunda) (teatud mudelitel)
  • Tundlikkus/vastuvõtt (hea levi ka tihedamalt asustatud aladel ja metsas)
  • Võimalus kasutada ka topograafilisi kaarte (teatud mudelitel).
  • Hea offroad (ja ka onroad) teekondade ettevalvalmistamise tarkvara arvutis
  • Ideaalne geopeituseks
  • Baromeetriline altimeeter (näitab ka kõrgust)
  • Võimalus lisada rütmilugejad, temperatuuri ja jalgratta pedaaliandureid
  • Väga head rajajoonistamise omadused ning hilisem sõidu arvutis töötlemine/vaatamine.

Miinused

  • Väike ekraan
  • Ekraan ei ole puutetundlik, kasutus toimub füüsiliste nuppudega (teatud mudelitel)
  • Reeglina aeglasem, kui muud navid (navigeerimisel arvutab teekonda suhteliselt kaua, pildi vahetus ei ole suuremate kaartide korral sujuv).
  • Hääljuhised puudvad (on ainult piiks ja seda ei saadeta bluetoothi/kõrvaklapipistikuga klappidesse/kõlaritesse)
  • Puudub veekindel laadimispesa (ametlikult)
  • Ei näita reaalajas liiklust

Garmin käsi-GPS’id https://goo.gl/R2yV1s

Kokkuvõtteks

Pole olemas sellist asja nagu “õige” motonavi seade. Kõik oleneb ikka olukorrast, vajadustest ja võimalustest. See, mis on sobiv kodulinna tänavatel navigeerimiseks, ei rahulda rännumeest mitme tuhande kilomeetrisel matkal kindlasti mitte. Samas, osta paar korda aastas Tallinnast Kükametsa navigeerimiseks parim motonavi, ei ole ka ilmselt otstarbekas.
Ääremärkusena olgu öeldud, et autor ise navigeerib täna sünnipärase motonaviga, aga on kunagi kuulunud nende inimeste hulka, kes arvavad, et mobiiltelefon sobib suurepäraselt naviseadmeks. 

Related posts