#maanteeltmaha ehk Koleosega Keilast läände

Kas Keilas olete käinud? Vast ikka olete. Aga Vasalemmas, Alliklepas, Ristnas, Keibus? Sõitsime Renault Koleosega Keilast välja, siirdusime läände ning pildistasime Koleost.

Keila. Siin elab Vikipeedia teada 9991 inimest, tegelikult ilmselt rohkemgi, mina nende seas. Kui ma siia tulin, arvasin ma, et see on ajutine, aga nüüdseks olen elanud siin üle 18 aasta. Mõnus rahulik koht elamiseks, kus kõik on käe-jala juures. Ja kui autosõidust tüdinud, saab Tallinnasse ka rongiga. Räägitakse muide, et Tallinn olevat Keila sadamalinn.

Maeru Trahter 129 000 euro eest

Aga nüüd teele. Keilast mõned kilomeetrid edasi on Lehola, kus muuhulgas valmistatakse Tiki Treileri haagiseid. Vahepeal jääb vasakule endine Maeru Trahter, mida nüüd koduks müüa pakutakse. Ligi 130 tuhande euro eest.

Kasepere ja Kusti Pood

Järgmisena sõidame läbi Vasalemma, seal on Akso Hausi elementmajade tehas kahel pool teed. Vasalemmas on ka karjäär, kus varem palju rallikrossi sõideti. Sõidetakse ka täna. Vasalemma kool asub mõisahoones, mis 1894. aastal rajati ja on täna silmapaistvamaid uusgooti ehitisi.

Edasi jõuame Kaseperesse, kus on kahel pool vahvad kauplused, mis nähtavasti omavahel ka konkureerivad. Lääne suunas sõitjail on kindlasti himu sisse astuda Kasepere kauplusse, teisel pool teed ootab kundesid aga Kusti Pood.

 

Rummu karjääri saab piletiga

Kaseperest järgmine ja väga märgiline koht on Rummu karjäär. Aga enne seda saab pöörata paremale Ämarisse. Lennuväljale ei lasta, aga huvi võib pakkuda Nõukogude Liidu aegne lennuväekalmistu, kus lennuõnnetustes hukkunute haudadel on lennukisabad. Hukkunuid on päris palju.

Veidi enne Rummut vasakule keerates saab karjääri avatud osa juurde. #maanteeltmaha tee sinna on kaunis kehv ja annab võimaluse linnamaasturit proovile panna. Karjääris on aga palavate ilmadega “laulupidu”, siia on kogunenud hulk supelsaksasid. Muide, ka karjääri peavärav Rummus on suvel avatud ja sealt pääseb läbi 3 eurose lunaraha eest. Tasub ära käia kunagise vangide kokku lükatud killustikumäe otsas, sealt avanevad miljoni euro vaated.

Rummust edasi on Padise klooster ja mõisahoone, mille noorim Von Ramm on korda teinud. Seal on ka restoran ja hubane terrass. Padisel asus ennevanasti kuuldavasti ka valitsuse varjend, ilmselt on ta seal praegugi.

Põhupallid kutsuvad põllule

Padise-Kurkse teeristist paremale pöörates saab minna Kurksesse, kus on isetekkeline kaluriküla ja kust saab sõita kummipaadiga Pakri saartele. Leidsime teeotsast lahedaid põhupalle ja keerasime põllule.

Meie tee viib edasi ja veidi aja pärast peale Rummut pöörame paremale Vihterpalu ja Nõva suunas. Vaatamist väärib Harju-Risti kirik, edasi vana kabel ja kalmistu vasakut kätt, Vihterpalu mõis. Siinsamas metsades saab korjata mustikaid, pohli ja männiriisikaid.

Ristna sadama lähedal hea koht autode pildistamiseks

Saame minna kas Alliklepa või Keibu mererandadesse. Viimase lähistel on RMK puhkekohad, kus saab lõket teha ja telkida. Tavaliselt on seal kümneid, kui mitte sadu inimesi telkimas. Rannad on liivased ja väga ujumiskõlbulikud.

Väga huvitav koht on Ristna sadam, mis sai tõeliselt kannatada 2005. aasta jaanuaritormis, kui traalerid kaldele paisati. Sissepääs sadamasse on täna raskendatud. Sadamast edasi asub vahva karjäär, mis on heade valgusolude korral autode pildistamiseks peaaegu ideaalne paik.

10 sekundiga sajani

Natuke ka Renault Koleosest, millega sõitsime. Ma olen end positsioneerinud manuaalkäigukastide suure sõbrana ja CVT, mis sel autol kannab nime X-Tronic, ei ole seetõttu kindlasti esimene valik. Autot saab ka manuaalkastiga, aga seda Eestis naljalt keegi ei osta.

Mootor on 2liitrine 175dCi, diisel. Saab ka 1,6 liitrist. Kõik eranditult diislid. Tekkis huvi kontrollida kiirendust, mis X-Tronicuga varustet autol on juhendi järgi isegi parem (9,5 s) kui manuaalvahetusega mudelil (10,7 s). Mitu korda proovides saime paar kriipsu üle 10 sekundi, tarvis veel harjutada!

Istekoht on mõnus, nahkne rool jäme ja osutitevabalt armatuurlaualt saab muude huvitavate lahenduste seas jälgida, milline sild parajasti veab. Asfaldil teeb seda esisild, #maanteeltmaha keerates saime ka tagasilla 20% ulatuses tööle. Saab sõita ka ainult esisilla jõul ja “päris” maastikule minekuks on vastav nupp kah olemas. Selles varustuses puudusid nahkistmed, olid sellised tugeva kangaga kaetud. Sest maasturit võib pidada ikka rohkem tööriistaks. Aga nahkistmed eri toonides on tellimise kaugusel.

Stereosüsteem on kõikidel kõrgema klassi Renault’ autodel hea, tippudel isegi Bose. Väikese pusimisega ühendus Spotify Sinihamba vahendusel, aga millegipärast ei jätkunud muusika autost väljas käimise järel samast kohast. Võibolla on kuskil mõni peidetud seade.

Ekraan roheinfoga ja raadionupud parema käe all

Sõidu lõppedes kuvati keskkonsooli televiisorile hulk roheinfot, millega mitte just kõige keskkonnasõbralikum maarjamaalane vähe peale hakata oskab. Enamus funktsioone on puutetundlikult seatavad, hing aga ihkab mõnda suurt keeratavat nuppu.

Eriline armastus on mul Renault’ autodes helitugevuse ja palade vahetamise “käpp” parema käe all, see hästi käsitsetav lahendus meeldis juba aasta tagasi Megane 3 roolis veedetud nädalate jooksul. Tasub selle lahendusega jätkata!

Koleos on aga seni parim Renault, millega ma sõitnud olen ja see “inspireeriv maitsekus koos maastikusuutlikkusega” oli väga meele järele.

Renault Koleost pildistas Maret Sal-Saller, Keila fotod tarnis Valdur Vacht, aitäh! Aitäh ka ABC Motorsile, kes Woomerile Väga Vähe Sõitnud Linnamaasturi proovida andis.

 

 

Related posts