Sellel lool on mitu algust. Ühest küljest võiks ju teemale lähenda kastiauto-romantilisest vaatevinklist ning kirjutada, et ühel ilusal päeval tõusis päike hoopiski Saksamaalt ning selle käigus veeres koosteliinilt maha Mercedes-Benzi esimene tavakasutuseks mõeldud kastikas. Teisalt saaks lugu alustada muinasjutulises võtmes, kus kolm põrsavenda kinnisvaraarenduse imelisse maailma sisenevad. Lugu hakkaks kiusliku ehitusjärelvalveametniku toimetamiste asemel hargnema hoopis sellest nüansist, et kolmas vend oli teistest jõukam. Ja kolmas algus oleks personaalne ning räägiks sellest, et paadunud kastikafännina ootasin X-klassi tulekut juba ammu. Meediasse lekitatud pildid olid vägevad ning ootuse müsteeriumiudu selle ümber nii paks, et lõika või noaga. Minu ootusi ega eeldusi ei vähendanud ka asjaolu, et Mersu kastikas baseerus Navaral. Ja miks oleks pidanudki? X-klassi ei saanukski paremale platvormile ehitada, sest Nissani ehitatud kastika-platvorm on selle generatsiooni parim.
Mersul oli heale platvormile palju lisada. Ma ei pea siinjuures silmas vaid hoolikat tunnusmärkide kleepimist vaid kogu auto isikupärastamist. Selleks, et X-klass ka premium-kastikana tunduks, vahetati välja kõik kerepaneelid ning kogu auto sisustus.
Testosteroon näkku kirjutatud
Funktsionaalset kastikat on arvatavasti üsna keeruline re-disainida. Enamus jooned on läbi ajaloo korralikult paika vajunud ja end tõestanud ning muuta saab vaid üksikuid nüansse välimuse juures. Ja ega siin vast jalgratta leiutamisega väga kaugele jõuagi. Ei saa ju kasti auto ette panna ning öelda, et nüüd hakkavad asjad nii olema. Nõup! Küll aga saab hoolsa, osava ja läbimõeldud kujundamisega muuta auto iseloomu ning hoiakut. Mersul on õnnestunud X-i näkku kirjutada suures koguses testosterooni ning härrasmehelikku hoiakut. Auto esiosast vaatavad meid led-tuled, avar ning iseloomulik iluvõre, veidi kroomi ning musta mehisele robustsusele viitavat plastikut. Küljejoon on puhas ning äratuntavalt kastikalik. Tagumise osa disaini dikteerib aga praktilisus. Tagaluuk võtab enamuse enda alla ning tuledele jääb vaid väike riba tagaosa mõlemas ääres. Igati minimalistlik ning mõistlik lahendus. Mersu, nii nagu ka Renault Alaskan, on loobunud Navara tagaluugil ilutsevast väikesest „tiivast“. Õnneks on aga alles jäänud äärmiselt praktilised ning muudetavate kinnituskohtadega kinnitusreelingud, mis teevad kauba, tsikli või muude väärtuste kasti kinnitamise mugavaks ja lihtsaks. Viis punkti selle eest.
X-klassi salong äratuntavalt mersulik
Kes on korra viimaste aastate Mercedeses istunud, leiab kiirelt ja vaevata kõik vajaliku üles. Tõsi, üheks suureks erinevuseks on käigukangi asetsemine „tavalisel“ kohal, mitte rooli taga. Armatuurlaualt vaatab vastu kena graafikaga info- ja meelelahutuskeskuse ekraan, mille dubleeritud juhtnupustik asub keeratava ratta ning puutetundliku plaadi näol kahe istme vahel. Samale ekraanile kuvandub lisaks muudele tavafunktsioonidele ka navigatsioon ning erinevate auto ümbrust jälgivate kaamerate pilt, mis loob paremaks ja kindlamaks manööverdamiseks sõiduki ümber toimuvast 360-kraadise ülevaate. Üle kogu armatuurlaua jookseb massiivne iluliist, millelt leiab Mersulikud ventilatsiooniavad, mis nüüd uhkelt oma X-disaini välja kannavad. Tõsi, keskmised kaksikavad tunduvad esmapilgul veidi võõrad ning viivad mõttepildi seiklema nooruspõlve mälestustesse. Sarnase kujuga ava (ilma läikivate X-ideta) oli Tallinna Teenindusmaja keldris asunud „mängupõrgu“ laevade pommitamise mängul ning kandis periskoobi vaateava funktsiooni. Lisaks kliimanuppudele leiab keskkonsoolilt ka nelikveorežiimide valmimise nupud. Valikuid on kolm – kiire tagavedu, kiire nelikvedu ning aeglane nelikvedu. 4MATIC nelikveo saab sisse lülitada kiirusel kuni 100 km/h. Veojõud on sel puhul jagatud 50:50 esi- ja tagasilla vahel. Lisaks eelnevale saab raskemate olude korral lukustada ka tagasilla diferentsiaali ning kasutada laskumisabi pakutavaid teenuseid. See on omakorda aga hea abimees selliste olude korral, mil laskumine toimub järsul või libedal pinnasel. Laskumisabi pidurdab rattaid vastavalt vajadusele ühekaupa ning hoiab seeläbi autot laskudes sirgelt. Seevastu jalapidur teeb seda, mida ta kõige paremini oskab – pidurdab kõiki rattaid korraga.
Muus osas on salong ilus, mugav ja vaikne, nagu sellise hinnaklassi ja nimega autolt eeldada võib. Küll aga on suure parendamise käigus panipaiku väheks jäänud. Paar topsi või pudelit saab ettenähtud kohtadele asetada, ent telefoni pole kuhugi panna.
Ronib pehmes liivas hästi
Oma võimekuse poolest on X-klass nagu kastikas ikka. Kandevõime on 1000 kg ning haakekonksu külge võib ühendada kuni 3500 kg kaaluva haagise. 202-millimeetrine tavakliirens võimaldab tänu asjalikule nelikveole, tagadifrile ja headele tõusunurkadele sõita ka raskemalt ligipääsetavatesse kohtadesse. Selle testimiseks võtsime ette Saku-Männiku lumise, liivase ning krossitsiklite poolt kohevaks sõidetud krossiraja ning pidime peale mõningast katsetamist nentima, et X-klass ronis pehmes liivas ning sealsetel lainelistel tõusudel üllatavalt hästi ka ilma aeglustit ning tagadifrit sisse lülitamata. Sellele aitas kindlasti kaasa ka lisavarustusena (291 euri eest) pakutav tõste.
Koduleht kirjutab selle kohta nii:
Lisavarustusena 20 mm pikemad keerdvedrud lisavad maastikusuutlikust veelgi. Lisaks suurendab see offroad-välimust ja annab kõrgema isteasendi. Mugav vedrustus tagab nauditava sõidu. Selleks on esisillal kasutusel sõltumatu vedrustus ja keerdvedrud ning mitmik-hoob kinnituste ja keerdvedrudega sõltuv tagasild. Lai rööbe ja väike kere külgkaldumine tagavad parema juhitavuse ning suurema kurvisuutlikkuse, mis omakorda vähendab suurte külgkiirenduste korral võimalikku alajuhitavust.
Kaks R4 diiselmootorit
Mootorivalikusse kuuluvad hetkel kaks rida-neli diiselmootorit. 120kW 220d ning 140kW 250d. Aasta teises pooles jõuab valikusse ka Mersu enda 3-liitrine diiselmootor. Käigukastivalikus on aga 6-käiguline manuaalkast ning 7-käiguline automaat. Keskmist kütusekulu saab mõõtma hakata alates 7,3 l/100 km. Premium-kastika hinnad algavad 35 700 eurost.
Ühe lausega: esimene my kind of Mercedes.
Kokkuvõtteks saan öelda, et X-klass ongi üsna ligilähedane sellele, milliseks ma ta oma peas mõelnud olin – asjalik ja maskuliinne auto soliidses ning iseloomulikurikkas kuues. Selge see, et kastikast peavad lugu enamasti vaid need inimesed, kellel selleks ka väike eelsoodumus on ning tava-autost või linnamaasturist ümber istudes võivad jäikus ning sõidudünaamika erisus esialgu veidrad tunduda, aga sellega harjub. Ma usun küll. Eriti veel juhul, kui maailmavaade kastikaid ei välista. Töö, hobitranspordi või elustiiliautona on nad igati pädevad. Küll aga ei harjunud ma väheste panipaikadega ning sellega, et kõrgesse autosse sisenemiseks pole ühtegi sanga, millest end „tuppa“ tõmmata. Selleks on vaid rool, mida külgsuunas väga palju sikutada ei raatsi. Abiks võivad olla astmelauad, mida proovisõiduautol küljes polnud. Ja kui kõik eelnev proovida ühte lausesse kokku kirjutada, siis minu, kui paadunud kastikafänni ja autoseikleja jaoks on see esimene päris my kind of Mercedes.
