Diiselmootorid on tuntud lisaks ökonoomsusele ka selle poolest, et nad võivad tõrkuda käivitumast just kõige kehvemal ajal – talvel ja pakasega. Just siis, kui on suurim tahtmine kiiresti sooja autosse pugeda. Enamasti on mittekäivitumise põhjuseks aku väsimine, mida võimendab külm välistemperatuur, oodates akult üle öö rohkemat kui varem.
Auto elektrisüsteemi kolm osa
Iga auto elektrisüsteem koosneb kolmest suurest komponendist. Nendeks on auto aku, starter ja generaator. Igal neist oma funktsioon, aga aku hoolitseb selle eest, et autot elektrisüsteem toimiks, kui auto mootor ei tööta ning generaator pole kasutusel. Seetõttu on ka aku olulisim osa auto käivitamisel. Kuna diiselauto vajab kindlasti veidi võimsamat akut, kui bensiinimootoriga auto, siis vaatame, millised on olulisimad näitajad just diiselmootoriga autole sobivatel akudel. Enne kui jätkame, leiad igale autole sobivad akud hea hinnaga Kaup24 e- poest sellelt lingilt.
Külmkäivitusvool
Külmkäivitusvool on voolutugevus, mida aku peab välja andma -18C juures. See näitab ära, kui tugevat voolu suudab aku väljastada lühikese aja jooksul. Ning nagu nimetus viitab, on see oluline just mootori käivitamise ajal. Kui antud näitaja on madal, siis suuremahulistele bensiinimootoritele ja diiselmootoritele selline aku ei sobi. Eriti talvel krõbeda pakasega. Külmkäivitusvoolu puhul tuleb ka kindlasti meeles pidada, et seda mõõdetakse erinevate standardite puhul erinevalt.
Kõige rangem standard on Saksa DIN standard, mis nõuab 9,0 voldist lõpp-pinget 30 sek. pärast ja 6,0 voldist lõpp-pinget 150 sek. pärast. Teiste standardite puhul on need numbrid suuremad, kuigi näitajad on võrdväärsed. Seda lihtsal põhjusel, et DIN on neist kõige rangemate nõudmistega. Võrdluseks, DIN 200 on sama mis EN 330, ICE 225 või SAE 350.
Kuna iga auto ja mootor on erinevad, siis mingit kindlat numbripiiri anda ei saagi. Rusikareegel diislile kehtib, et mida suurem number, seda parem. Kindlasti ei saa rahulduda mõnele bensiinimootoriga väikeautole mõeldud akuga. Sellised enamasti ei suuda diiselautot käivitada.
Ampertunnid
Kõige lihtsamalt öeldes näitab see number ära, kui palju energiat aku suudab talletada. Lihtne matemaatika ütleb, et näiteks üks 100 Ah aku kestab 20 tundi, kui seda “tühjaks laadida” 5 ampri kaupa tunnis, kuni pinge klemmidel langeb 10,5 V. 150 Ah aku aga 30 tundi sama maha laadimismahu juures.
Kuna akut läheb tarvis ainult juhtudel, kui su auto ei tööta, siis ampertunnid ei ole nii väga olulised, kui külmkäivitusvoolu omad. Need on kaks kõige tähtsamat näitajat, mille järgi oma diiselautole (tegelikult ka bensiinimootoriga autole) uut akut valida.
Diiselmootoriga auto soovib vahel sõita pikemaid otsi
Et diiselmootoriga auto aku kauem kestaks, tasub auto aeg-ajalt viia pikemale sõidule, et aku saaks end korralikult täis laadida. Lühikesed otsad on akut ja ka diiselmootorit kurnavad.
Viking Motorsi veebis olev artikkel “Kas diisel või bensiin?” toob samuti välja, et diiselmootor ei armasta lühikesi sõite. Selle aja jooksul ei jõua mootor korralikult soojeneda, ning väge lühikeste oste puhul ei jõua ka generaator akut tõenäoliselt piisavalt täis laadida – see lühendab aku eluiga.
Kokkuvõtteks võib ikkagi öelda, et kõige olulisem näitaja diiselautole aku valimisel on külmkäivitusvool. Kui selle järgi valida (kindlasti ei tohi unustada ka kindnale automudelile ette antud näitajaid), siis ei tohiks auto käivitamine ja käigus hoidmine väga pikka aega muret teha ka kõige käredama pakasega.
