Perearst: auto südemepuudulikkus on bensupumba probleem

Perearst Tanel Laurberg hoiab sõidukorras oma vanaisa autot Moskvitš 408. Auto sünniaasta on 1965 ja Eestisse sattus see 1973. aastal Soomest tagasi tooduna. Laurberg kõrvutab mitmeid auto haigusi inimese omadega ja tahab arstina näha päeva, mil Eestis seatakse eesmärgiks null liiklussurma aastas. Tanel Laurberg ütleb, et elu ei ole lõppematu, tervis ei ole igavene ning igas sekundis elatud elul on tähendus endale ja oma lähedastele. Ja veel: ennevanasti sõitis rajooniarst visiidile tõepoolest Moskvitšiga, sest kunagine Tervishoiuministeeriumi autopark ehk Terminpark koosnes paljuski just nendest autodest.

Mis mälestusi see vana Moskvitš 408 sinus äratab?

Selle autoga olen koos üles kasvanud, autosõitu õppinud ja mitmetel mõnusatel teekondadel käinud. Loomulikult on see auto nõudnud ka palju tunde nokitsemist garaažis ja seeläbi mõnikord ka vandumist. Teele on ta jätnud kogu oma elu jooksul vaid paar korda: tekstoliithammasratta purunemise tõttu ja ükskord ka õlivooliku lõhkemise tõttu. Tänapäeval äratab selle autoga liiklemine inimestes tähelepanu ja emotsioone, mida võimalusel minuga ka jagama tullakse.

Milliseid taastamistöid oled ette võtnud?

Tegelen pidevalt auto hoidmise ja säilitamisega. Suurt taastamist tehtud ei ole, kuid putitanud olen teda pidevalt. Kümmekond aastat tagasi sai lahti võetud mootor, keretöid on tehtud vastavalt lokaalsele vajadusele. Lisaks kõikvõimalike tihendite, simmerlingide, pukside, liigendite vahetus. Olen asendanud ka salongi plastikdetaile.

Kas vana autoga tegelemine on arstile teraapia?

Eks vana autoga tegelemine ongi enamasti teraapia, mõnevõrra ka kohusetunne, et säilitada tükikest ajalugu tuleviku tarbeks. Kui kõik sujub, on tegemist ikka pigem mõnusa ajaveetmise vormiga. Kuigi vene tehnika varuosade kvaliteet üsna prognoosimatu ja pidev kohaldamine ning ümber tegemine võivad omajagu ka ärritada.

Kas autodel ja inimestel on sarnaseid tõbesid?

Kus on tegu liikuvate osadega, seal on tegu ka kulumisega ja ses osas saab masinatel ja inimestel sarnaseid haiguseid leida. Ka tsirkulatsioonisüsteemide hädad on sarnased: trombid veresoontes või ummistused kütuse- ja piduritorustikes. Südamepuudulikkust võib ju kõrvutada bensupumba probleemidega.

Kus käid sõitmas?

Mossega tänapäeval pikki sõite ei teegi enam aga värskesse õhku jalutama tuleb teda siiski viia. Kindlaid sõidutraditsioone mul ei ole, kusagil ühissõitudel ei ole käinud. Pigem ühildan vajaduse kusagile minna ilusa ilmaga. Kuna üldine liiklus on muutunud kiireks ja tihedaks ning närvilisekski, siis ohutust silmas pidades valin liiklemiseks kohta ja aega.

Mis marki autoga igapäevasõite teed?

Moskvitš on meie peres alati olnud hoitud ja argisõidudki tehtud kaalutletult. Seda traditsiooni olen jätkanud. Kuni 2009. aastani said Mossega paljud sõidud sõidetud, siis soetasin Saab 9-3, mis teenis mind truult selle kevadeni. Selles autos oli iseloomu ja särtsu, sõidumugavust ning elegantsi minu jaoks. Kuna mitut vananevat autot pidada ei jõua ega tahagi, siis praegu kasutan Subaru Outbacki. Tegemist on praktilise ja turvalise tööloomaga, kõrgem kliirens võimaldab mugavat läbipääsu ka keerulisemates oludes. Ses osas jäingi Saabiga veidi mõnes paigas hätta. Üldiselt kasutan autot linnasõitudel vaid veenval vajadusel, eelistan liikuda jalgrattaga, jalgsi või ühistranspordiga. Nii on keskkonnasäästlikum, tervisele kasulikum ning enamasti ka muretum. Kuna aga käin palju maal, vean tööriistu, suuski, jalgrattaid, siis selleks on Subaru optimaalne ja mugav.

Kui saaksid valida mistahes auto, siis millise?

See on hea küsimus! Minu lemmikautod jäävad siiski kõik minevikku ja mäletan esikoha pärast rebimist kolme auto vahel: Moskvits 408, teise põlvkonna Volga M-21 ja DKW 1930ndate lõpu mudelid. Tänapäevaseid autosid vaatan pigem pragmaatilise pilguga ning mingeid närvitõmblusi nad minus esile ei ole seni kutsunud.

Inimesed, kes palju autos istuvad, kaebavad seljavalude jm lülisamba probleemide üle. Mida nad peaksid tegema, et vaevusi vähendada?

Liikuda on vaja, teha tervisesporti! Mõtlen tervisesporti, mitte harrastajana profisportlase koormuste noolimist. Tuleb aiatööd teha, normaalselt süüa ja häid suhteid hoida. Suurepärane on selja tervise hoidmiseks tavaline baasvõimlemine, aga moodsal ajal on sarnast liikumist trendikas teha Pilatese või joogatrennis.

Ja veel üks küsimus sulle kui arstile: kas eesti mees on haige või terve? 

Eesti mees ja naine on haiged seni, kuni ei teadvustata, et tervis algab iseendast. Tahaksin näha päeva, mil Eestis seatakse riiklikuks eesmärgiks null liiklussurma aastas. Tundub ebareaalne ja seda see tõenäoliselt ongi, kuid sihid peavad olema kõrged parema tulemuse saavutamiseks. Napsusena autorooli istumine peaks kujunema tabuks, mitte olema lahedate seltskonnahingede “vägitegu”. Koolipoisilikust mentaliteedist on vaja vabaneda, elu ei ole lõppematu, tervis ei ole igavene ning igas sekundis elatud elul on tähendus endale ja oma lähedastele.

Related posts