Renault Captur ja kolm naist roolis

Sõitsime uue Renault Capturiga, mis on justkui “kergitatud” ja võimsama mootoriga Clio. Piloodid olid Sirje Eesmaa TV3 Seitsmestest uudistest, Reet Johannson laevafirmast Viking Line ja Kertu Rohumägi kommunikatsioonibüroost In Nomine.

Uus Captur. Rohkem maasturi moodi kui 2013. aastal alustanud eelkäija. Kahtlemata edevama välimusega, rohkearvuliste juhiabidega ja linnamaasturi-sarnasem. Enne sõidukogemuste juurde siirdumist on paslik pakkuda kimbuke numbreid autohuvilistele. Meie sõidetud Renault Captur 130 TCe veab 155 hobujõuline bensiinimootor, sõidukil on topeltsiduriga automaatkäigukast.  Linnasõidul kulub bensiini 7,4 liitrit sajale. 48 liitrise paagiga lubatakse sõita kuni 837 kilomeetrit. Saab valida ka väiksema võimsusega bensiinimootori või 1,5 liitrise diiselmootori. 130 TCe mootori leiab muide ka A-klassi Mercedeselt.

Huvitav lahendus on, et käigukangil pole P funktsiooni ning selleks on eraldi klahv, mille hingeeluga tuleb end kurssi viia. Ja maasturile omaselt katab ukseplekk küljekarbi ja nõnda ei saa püksid poriseks, kui Captur viia jalutama linnast välja. Varustuse paketti kutsutakse Zen+ ja sõiduki hind küünib üle 21 000 euro. Captur konkureerib Peugeot 2008, Nissan Jukega, Volkswagen T-Crossi, Mazda CX-3, Ford Pumaga. Kes on parem, näeme ehk tuleval talvel.

 

 

Sirje Eesmaa: olen rahulikuma disaini pooldaja

Renault Captur allub hästi juhile, kiirendus on piisav ja salong mugav ning etteheiteid eriti leida pole: mulle meeldivad kõrged autod, mille juhiistmelt näeb kaugele. Tuleb tunnistada, et kõikide vidinatega tutvumiseks aega nappis, aga näiteks vabakäe-võtmekaart on väga mugav ja kokkuklapitavad küljepeeglid otstarbekad. Ökonahaga kaetud rool on supermõnus.

Parkimisandurid on muidugi abiks, aga mulle meeldib ikka ise otsustada, kuidas autoga talitada, sestap ei ole ma liigse automatiseerituse pooldaja. See puudutab muuseas ka automaatkäigukasti.

Lõbus kogemus oli, kui jälgisin, kuidas auto hoiatab piirkiiruse muutumise puhul: täpselt liiklusmärgi kõrval muutus märk armatuuril.

Ebamugav üllatus oli juhiukse sisemine sang. Raske seletada, kuid selle jõuõlg on liiga lühike: esimesel kolmandikul ukse laiusest arvestades uksehingest. Mugav on ust kinni tõmmata siis, kui ta on kahe kolmandiku peal arvestades uksehingest. Mulle ei sümpatiseeri edevad autod, millel on liiga palju laineid ja lookeid, niklit, kroomi ja värvivaheldusi. Olen rahulikuma ja lakoonilisema disaini pooldaja. Samas, liikluses on värvikirev auto ohutum, sest paistab kaugele.

Sõpradele võiksin soovitada küll. Arvan, et selle auto kasutaja võiks olla pigem noorepoolne inimene, kellele meeldib silma paista. Kasutusmugavuse poolest võiks sobida igaühele.

Sirje Eesmaa sõidab igapäevaselt teise A-klassi Mercedes-Benziga.

Reet Johannson: välisilme on Capturi pluss

Paratamatult on eri hinnanguid sama palju kui eri juhte. Ootused ja eelnevad kogemused, millega oma uuele sõidukile läheneme, on unikaalsed. Jäingi siinkohal mõttesse – millised on minu ootused kui asun uut autot valima? Kindlasti praktilised vajadused nagu mõistlik kütusekulu, lisaks linnasõidule võimalus liigelda maastikul, kas ka maanteel on mugav sõita, kas tunnen end ohutult, kas rooli taga on piisavalt mugav, kas auto juhtseadmete kasutamine on mugav, kas auto juhiabi süsteemid vastavad minu ootustele, kas pere reisivarustus mahub pagasiruumi, kas saan kasutada rattaraami või suusaboksi.

Ja peale praktilisust tuleb emotsioon: kas selle auto puhul tekib tunne, et see ongi minu auto, kellega (Autofirmas töötanud Reet peab autot elusaks! Toim.) koos ma tahan kulgeda, ja kes lahendab mu igapäevased liikumisvajadused.

Selle väikese linnamaasturi puhul märkad esmalt pilkupüüdvat disaini, mida iseloomustab voolujoonelisus, harmoonia ja terviklikkus. Selle auto nägemine toob näole naeratuse ja tekitab positiivse esmamulje ja jääd põnevusega ootama, mida on auto sisemusel ja varustusel sulle pakkuda.  Ehk siis disain ja välisilme on selle auto vaieldamatud tugevused.  võimalik, et intensiivset esmamuljet võimendas veelgi proovisõiduauto punane värv. Samuti avaldas muljet meeldiv interjöör, mugav istumisasendi reguleerimisvõimalus ning stiilne valgustusriba uksepaneelil.

Tundis puudust panipaigast

Tugevustest linnaliikluses: kõrgem istumisasend, mis parandab nähtavust ja suurendab mugavustunnet; väikese linnamaasturi kohta väga rikkalikud juhiabi süsteemid parkimisel – manööverdamisel, sh  360o kaamera, ristsuunalise tagant tuleva liikluse hoiatus,  reavahetuse hoiatus peeglis, reahoidja, püsikiirusehoidja, vajalikud  juhtnupud roolil, eraldi nupud raadio reguleerimiseks. Hea kiirendus – auto liigub kohe kui selleks soovi avaldad  – ehk siis võimalik ohutult rida vahetada, mööda sõita.

Mõned asjad, mis silma jäid: juhul kui suurem seltskond autos, siis on tagaistmel ruumi veidi vähe, eriti suuremat kasvu inimestele. Tundsin puudust esiistmete vahel asuvast kaanega panipaigast. Suur kindalaegas esiistmel kõrvalistuja ees – selle koostekvaliteet tundus veidi robustsena. Maanteesõit: kiiremal sõidul muutus auto veidi ülejuhitavaks – oleks eeldanud veidi enam stabiilsust ja konkreetset tagasisidet juhtsüsteemidelt ning täpsust.

Auto sobib eriti hästi linnaliiklusse – hea parkida, ei ole liiga suur, sobib esimeseks autoks või pere teiseks autoks. Toimib hästi nii tihedama liiklusega linnatänavatel ja parkimisplatsidel manööverdades kui ka pikal maanteesõidul.

Kokkuvõttes on tegemist väga hea väikese maasturiga – soovitan kindlasti proovida võrdluses sama klassi muude alternatiividega.

Reet Johannson sõidab igapäevaselt Hyundai Tucsoniga.

Kertu Rohumägi: hea linnas ringi manööverdada

Capturi sõiduomadused vajavad minusugusele vanade autodega sõitjal harjumist. Seetõttu oli esimene päev niivõrd uue ja tehnoloogiliselt arenenud sõidukiga natukene kummaline. Ei leidnud õiget tunnetust ei pidurile, gaasipedaalile ega ka auto gabariidile. Kui aga öö tuli vahele ja uus auto lühimälust pikaajalisse mällu salvestus, oli teisel päeval juba täiesti teine lugu. Mulle üldiselt meeldivad kõrgel istumise autod, sest nii on ülevaade ümbritsevale liiklusele parem. Esimesel päeval aga tundsin, kuidas ma arvestatavalt kõrgesse Capturisse nagu ära uppusin ja ümberringi vaid üle aknaääre piiluma ulatusin. Uus päev, uued tunded. Sõiduasend oli kohe mugavam ja kindlam, meeldis väga käetoega keskkonsool ning rohkelt võimalusi, kus erinevaid asju hoida.

Harjumist vajas alguses ka natukene uimaselt kohalt minek ja sellele järgnev järsk kiirendus. Ei saanudki selle kahe päevaga hästi aru, kuidas Capturi gaasipedaali õigesti käsitlema oleks pidanud, aga ma usun, et eri autodel käituvadki need erinevalt – harjumise asi. Sõidu ajal vahetusid erinevad käigud sujuvalt ja piisava kiirusega. Minu jaoks täielik üllatus oli käigukang, mis enam fikseeritud asendisse ei jää. See tähendab, et peale vastavalt siis kas edasipidi või tagurpidi käigu sisse panemist vajus käigukang algasendisse tagasi ning parkimise peale tuli auto üldse nupust lülitada.

Nii ma sõitsin, muusika põhjas

Ma nautisin kõikvõimalikke abisid ja vidinaid. Pimeda nurga andurist ma väga ei hooli, sest vana harjumus ise üle õla vaadata on endiselt sees, aga parkimisabid olid küll igati tänuväärsed. Suhteliselt pisikesed ja tumedad tagumised aknad tegid parkimisel “klassikalise” manööverdamise keerukaks, ent selle takistuse likvideeris 360-kraadine parkimiskaamera. Ausalt öeldes teisi sõiduabisid, näiteks pikivahe hoiatussüsteem, ma tähele ei pannudki. Infolusti on lihtne kasutada, aga roolil ja selle ümber on nuppe nii palju, et silme ees läheb kirjuks. Nii ma sõitsin, muusika põhjas (kusjuures heli on autos hea!) kesklinnast Lasnamäele, sest ma ei leidnud sõidu pealt helinuppe üles (Kertu ei märganud parema käe all roolisambal mugavat “käppa”. Toim.)

Seda Captur ongi –  väike ja suur korraga. Parajalt pisike, et linnas ringi manööverdada, aga piisavalt suur, et end liikluses kindlalt ja tugevalt tunda. Väljast näeb see lausa püss välja ning auto sisemus lõhnab kvaliteedi järele.

Kertu Rohumägi sõidab igapäevaselt kolmanda VW Pologa.

Fotod Maret Sal-Saller.

P.S. Huvitav, miks tagumised pidurid on trumliga?

Related posts