Sedakorda esitab Wroomer autoküsimusi Põrnikaklubi presidendile ja TV3 Seitsmeste diktorile Sirje Eesmaale. Eesmaa meelest on põrnikas “kõige autom auto”. Tema autode aegrida on klassikaline: tublide Eesti inimeste kombel alustas Moskvitšiga, seejärel sõitis hurmav-valge “null ühega”, siis juba luksusliku “null kolmega” kuni Jeepi ja Mersuni välja.
Kas Põrnikaga on liikluses äge sõita?
Jah, Põrnikaga on liikluses äge: autojuhid keeravad pead ja möödakäijad jäävad vaatama ning lehvitavad. Viimast juhtub siiski enamasti siis, kui on autosid rohkem ja sõidame kolonnis. Pealegi tekib endal põrnikaga sõites hea tuju, justkui vigur tuleb sisse. See on samamoodi, kui paned karnevalikostüümi selga ja kehastud kellekski teiseks. Põhiliselt sõidan klubiüritustel, vahel teen ka igapäevasõite. Sain oma punase Volks 9 aastatuhande vahetusel Põrnikaklubi asutajalt Raimo Kägult. Ühel aastal, kui poeg oli üliõpilane ja tal autot polnud, sõitis tema minu Golfiga ja mina talv läbi Põrnikaga. Ega muud muret linnasõitudel ole, kui et aknad lähevad jäässe. Kolmnurk-akna avamine aitab, kuid siis läheb sees pisut liiga külmaks, enamasti põrnikatel ju salongisoojendust pole.
Mis marki autoga igapäevasõite teed?
Praegu teen oma igapäevasõite Mercedes-Benz A150-ga. Mulle meeldivad kõrgemat sorti autod, need tunduvad mõnusamad – näeb kaugemale ja mugavam sisse istuda. Ja A150 on igatpidi paras: pole ei liiga suur ega liiga väike.
Mis autosid sul veel on olnud?
Läbi aegade on mul olnud vanemate Moskvich 412, väga tubli auto, millega abikaasa hoole all tegime reisi ka Saksamaale. Siis minu isiklik imeilus valge Žiguli 2101. 11 aastat sõitsin sellega, hoidsin hellalt ja olin just uue “seeliku” talle selga saanud, kui ta varastati. Leidsin auto ise paar aastat hiljem üles, kuid kohus leidis, et pole piisavalt tõendeid, et see just minu auto on. Olid sellised ajad, kus riigi noor nõukogulike jäänukitega politsei võttis mult tehnilise passi ära ja ka arvutist oli kustutatud, et mul kunagi üldse sellise kere- ja registreerimisnumbriga auto on olnud. Seejärel tuli paariks aastaks punane Žiguli 2103, ka igati tubli sõitja. Siis oli järg hõbedase Golfi käes. Siis ostsin esimese A-klassi Mercedes Benzi, tumepunase. Väga tore auto!
Sul oli ka Jeep?
Jah, vahepeal otsustasin Jeep Patrioti proovida. Jälle väga mõnus auto. Oli imeline valge, selliseid tuli Eestisse tollal vaid kümmekond. Tark auto, hoolitses minu eest: teadis ise, millal nelikvedu sisse lülitada, oli toredalt veidi rohmakas, tugev tükk. Parima emotsiooni sain kohe pärast ostu novembris, kui ühel päeval tuli talv, paks lumi ja jää ning õhtul töö juures omanikud kaevasid, lükkasid ja tõmbasid oma autosid, et liikuma saada, teedel seisid risti-rästi rekkad. Sõitsin läbi lumest ja siksakitades rekkade vahelt, viaduktidest üles ja alla ning olin probleemideta kodus. Aga pole mõistlik Jeepiga sõita, kui linnast välja asja pole ja nii ostsingi taas A-klassi Mersu. Ja olen jälle väga rahul.
Kas autol on hing sees?
Auto on minu jaoks ikkagi hingega, nagu sõber või sõbranna. Vaat see valge Žiguli oli kindlalt naissoost: vahel tal polnud head tuju ja ta minu käes lihtsalt ei käivitunud. Kutsusin siis mõne mehe vaatama, et mis viga – mees tuli, istus autosse, keeras võtit ja kõik toimis. Aga valge Jeep oli meessoost – võttis vastutuse minu turvalisuse eest.
Kõige ägedam auto, mida endale tahad?
Ei olegi vist ühtegi autot, millest unistaksin. Meeldib sõita manuaaliga, siis saab ikkagi midagi autos teha, aga samas on ka automaatkast ju mugav. Tore on proovida bussi või traktoriga sõitu. Sportautod mind ei kõneta, pigem kõrgemad, džiibilaadsed. Meeldib Chrysler 300C. See pole nüüd küll kõrge auto, kuid on väga iseloomuga disainiga, tugev tükk, sõidad justkui tankiga, raske ja püsib teel. Hiljaaegu sõitsin aga paar päeva elektriauoga Mitshubishi i-MiEV. Oli põnev kogemus – hea manööverdamisvõime ja pöörderaadius, reageerib kiirelt pedaalile, suured aknad ja hea väljavaade, salong läheb parajalt soojaks. Isegi laadimisega harjuks vast ära, kui aku veidi kauem vastu peaks.
Üks auto, mis on alati kerget südamevärinat tekitanud ja pilku hellitanud, on Jeep Wrangler, mille disaini pole aegade jooksul eriti rikutud. Kui elaksin maal, siis sõidaksin sellega küll meelsasti.
Mida sa autoga kunagi ei teeks?
Ma ei sõidaks iialgi romurallit: mulle mitte üks raas ei meeldi millegi lõhkumine. Olgu see või romulasse viidav auto. Ja romuralli vaatepilt ei ole ka mitte mingil määral meeldiv.
Mis autot sa sõbrale ei soovitaks?
Sellise autoga, mida sõbrale kindlalt ei soovita, polegi juhtunud sõitma. Isegi Žigulil on oma võlud. Üldiselt tasuks muidugi eelistada vähe remonti nõudvaid marke, aga muude toredate aspektide puhul võib ka remondid vast välja kannatada.
Kuidas sõidaksid tööle, kui autod maailmast kaoks?
Võibolla helikopteriga või mõne droonilaadse lennumasinaga. Aga vahva on ka jalgrattaga sõita. Mootorratas mind ei tõmba, seda pean liiga ohtlikuks riistapuuks.
Milline on lahe autosõit?
Lahe autosõit on nii lumisel teel, mootor mõnusalt nurrumas, autos soe ja turvaline, kui ka metsateel või liivasel rannal kabrioletiga, kerge tuuleke puhumas. Tore, kui on kaasas hea sõber, kellega emotsiooni jagada.
