Siseriiklikud autoseiklused – Läänekallas vs. uus Toyota Hilux

Aprilli eelviimase nädalavahetuse olemuse dikteeris taaskord autovalik. Kohe kui oli selge, et reedel ulatatakse uue Toyota Hiluxi võtmed, oli ka plaan valmis – tuleb minna sellega kondama. Kuhu, polnud veel sellel hetkel selge ja ega keegi selle pärast ka palju muretsenud – küll huvitavad kohad jätavad end ise ette, kui minekuks läheb.

Hiluxi kasti mahuks magama küll

Reisikaaslased Rait ja Kai olid end sisse seadnud Nõva taha Allikajärvele. Sõitsime mööda huvitavat külavahe-munakiviteed kohale ja pakkisime oma söögikraami lahti. Laagerdasime veidi ning siis, kui magamise aeg kätte hakkas jõudma, jätsime Raitidega nägemist ning sõitsime Haapsalu äärde kodumajutusse ööbima. Tegelikult oleksime ööbimisega ka metsas hakkama saanud. Lahtise luugiga Hiluxi kasti mahub magama küll – vaja on vaid madratsit ning sooja magamiskotti. Loomulikult aitab lahtise luugiga magamisele kaasa ka „normaalne“ õhutemperatuur ja -niiskus. Kastikatte kaas jääb küll vihmavarjuna magamisalust katma, aga seda seni, kuni tuul kuuti puhuma hakkab.

Haeska linnuvaatlustorni juures on kohvik

Hommikul keerasime Haapsalus autonina spaadeküllase Pärnu poole ning asusime vaikselt teele. Ilm oli ilus ning kõikjale keeravad huvitavad teerajad ajasid seiklusjanu pulbitsema. „Ega see spaa kuhugi kao. Peaasi, et õhtusöögi ajaks kohale jõuame,“ mõtlesime trassilt kõrvale keerates. Igavesti lahe tee viis Matsalu rahvusparki Puise ninale ning Kiidevasse. Mõlemad põnevad, sõitmist ja avastamist väärt kohad. Järgmise mahakeeramise tegime Haeska suunas, et üle vaadata sealne linnuvaatlustorn. Torn oli püsti ja tegus. Minu suureks üllatuseks oli kõrvalasuvasse majja end sisse seadnud hubane kohvik ning majutusasutus.

Torni ronides keeras ilm ära, tõusis tuul ning vihmasegune lörts sadas gravitatsiooni eirates pigem vasakult paremale, mitte ülevalt alla, nagu normaalne oleks. Jooksime jopehõlmi kokku vedades kohvikusse, vaatasime seal veidi ringi, jõime kohvi ning hakkasime vaikselt Lihula poole sõitma. Teel sinna meenusid huvitavad kohad, mida vana pea taas kinni polnud pidanud. Olen ammuilma soovinud oma kondamisteedele jätta ka matkaseikluse punkte, kuid olen need õigel hetkel alati ära unustanud. Lühidalt: kaunile kodumaale on üles seatud 20 tähist, mis aitavad uitajatel jõuda toredatesse ja ilusatesse kohtadesse ja mis siin salata, paljud neist on mul veel käimata. Ja noh, selle piirkonna punktid jäid ka sellel korral käimata.

Tuhu rabas jäi käimata

Peale Lihula mõisa ning sealsete kahuritega tutvumist sõitsime mõnusalt djuudiliku nimega Tuudi kaudu Kunilasse ning sealt juba Tuhu rabasse. Tuhu rabas on laudtee, mille kaudu saab sealsel märgalal kilomeetrise ringi teha. Pean tõe huvides tunnistama, et ring jäi meie poolt tegemata. Väljas lahistas lörtsisegust vihma ning kurviline kruusatee mõnusalt soojas autos kaalus niiske ja külma jalgsi-harjutuse üsna konkurentsitult üles. Sama konkurentsitult mõnus ja stabiilne tundus ka uus Hilux. Kui enamasti kipuvad koormata kastikad kruusateedel tänu kergele kastile veidi ujuma ning libisema, siis Hilux seisis üllatavalt stabiilselt tee küljes kinni ka vallatumates kurvides. Olukorra tegi veelgi mõnusamaks eelmise versiooniga võrreldes oluliselt vaiksemaks ja mugavamaks muutunud salong, mis mõjus pigem sõiduauto või maasturlikuna kui tõsise ja kompromissitu tööautona.

Kruusateed mööda edasi sõites jõudsime läbi Paadermaa välja Helmikülasse ning sealt võtsime suuna Kulli ja Kastna kaudu Tõstamaale. Seejärel vaatasime üle Munalaiu sadama, mille kaudu saab Kihnu saarele sõita ning uhasime Audru sadamasse.

Audru sadamast viis aga meile üllatusena väike merega paralleelselt looklev kruusatee välja mingisse golfikeskusesse ning peale seda ristusime Pärnu-Lihula maantee neljarealise osaga. Tegelikult oleks saanud lahega paralleelselt sõitma hakata juba Liust alates, aga näe, jäi kuidagi kahe silma vahele. Aga ei hullu, ega ma seal viimast korda sõitnud.

Toyota Hiluxiga olen varemgi uhanud

Toyota Hiluxiga olen ma oma autodest rääkimise, kirjutamise ning matkamisega tegeletud aja jooksul kokku puutunud palju. 2012 aasta suvel sõitsime Hiluxiga Tallinnast Magadani ja tagasi. Selle umbes 50-päevase automatka käigus uhasime Hiluxiga maha 25 913 erineva kergus- ja raskusastmega kilomeetrit. Autos oli kogu reisi vältel mugav istuda ning kastikas pidas end hästi üleval nii maastikul kui ka pikkadel ja igavatel asfaldiotsadel. Hilisemalt on meie reisiseltskonna Hiluxid edukalt väisanud ka Mongooliat ja Kesk-Aasia põnevaid riike.

Välimuselt sihvakas ja maskuliinne

Uus Toyota kastikas astuma üsna suurtesse jälgedesse. Ja kui aus olla, sai ta sellega ka päris hästi hakkama. Auto näeb välja sihvakas ja vilgas, ent sellegi poolest maskuliinne. Rattakoopad on saanud mõnusad laiendid ning kulmu alt põrnitsevad tuled annavad sõidukile paljutähendusliku karakteri. Tuleb tunnistada, et uue Hiluxi välimus meeldib mulle väga. Vanem versioon oli kuidagi üheülbaline ning sile. Ja mida sa tõsiselt tööautolt muud oodata saidki. Uus on tänu laiendustele aga uhkelt puhevile aetud ning näeb eelmisega võrreldes palju soliidsem ja uhkem välja. 227 mm silla- ning 286 mm põhjakliirens lubavad sõita ka keerulisemates oludes. Seda viimast toetab ka asjalik aeglustiga nelikveosüsteem, mis on nüüdsest kolinud kangide maailmast nuppude omasse. On see elektrooniline lülitus halb või hea, selgub juba pikema ekspluatatsiooni käigus. Suured kiidusõnad tuleb öelda ka inseneridele, kes on haagisekonksu auto külge kinnitamise osas teinud suure sammu edasi. Auto tagaosas rippunud ning veidi veidrana tundunud karpraua ja haakekonksu kooslus on nüüdseks asendatud korraliku lahendusega. Kroomist pakatav iluvõre läheb sujuvalt üle pikergusteks tuledeks, andes autole juurde visuaalselt laiust. Samuti mõjub efektsena läikiva iluvõre all haigutav must õhuvõtuava.

Sisemus on saanud moodsa hingamise

Uue ja moodsa hingamise on saanud ka auto sisemus. Salong on eelmise versiooniga võrreldes vaiksem ning palju mugavam. Istmed hoiavad ilusasti ning nende vaheline käetugi tundub olevat ideaalses kohas. Pikemal sõidul on end sinna igati mugav toetada ja mis põhiline, selles on ka suur laegas ja 220-voldi stepsel. Kiiruse ning muude näidikute plokk on hästi loetav ning pakub nüüdsest, tänu digitaalsele ekraanile, ka palju rohkem informatsiooni. Armatuurlaualt leiab 7-tollise ekraaniga multimeediasüsteemi, kaks kindalaegast ning hulgaliselt topsihoidjad. Hoolimata sellest, et uue Hiluxi kabiin on muutunud mahult suuremaks, tundus üllataval kombel, et mudeliuuendus on tagaistujate jalaruumist tükikese vähemaks ampsanud ning saadud ruumi eesistujate mugavuse vastu vahetanud. Tagaistmed on küll mugavad ja head ning sinna mahtus ilusasti istuma, ent põlved kippusid vastu esimese istme seljatuge kraapsama. Selle-eest on aga pearuumi piisavalt ka pikematele inimestele.

Vaid 150 hobujõulised diislid

Mootorivalik on lihtne – saada on vaid 2,4 liitrised 150 hobujõulised diiselmootorid, mille külge saab sobitada 6-käigulise manuaalkasti või siis 6-käigulise automaatkasti. Keskmist kütusekulu lubatakse alates 6,8 liitrist sajale. Üllatav oli aga, et uus mootor tundus kiirendustel ja möödasõitudel vanaga võrreldes veidi kesisema jõudlusega. Ühest küljest võis selle taga olla ka asjaolu, et uus mootor polnud veel niiöelda sisse sõidetud. Samas kaldun arvama, et osa jõudlusest võib kinni jääda ka uude kuuekäigulisse automaatkasti. Kandejõudu on kastikal tubli tonnijagu ning vedada jaksab uus Hilux kuni 3,5 tonnist haagist. Hinnad algavad 25 490 eurost ja ulatuvad uhkemalt varustatud mudelite puhul välja kuni 37 000 euroni. Kokkuvõtteks tuleb aga öelda, et uus Hilux osutus eelmisele mudelile igati vääriliseks järglaseks.

Uue Hiluxi täpsemad andmed ja hinnad leiad huvi korral siit

Ja nii see nädalavahetus otsa saigi. Peale spaatamist sõitsime Pärnust ühe jutiga koju, sest tööd ja tegemised pressisid peale. Hing oli aga sellegi poolest rahul. Mõnusale metsas veedetud reedesele õhtule järgnes põnev ja avastusterohke laupäeva-poolik, mis päädis kuurortlinna spaamõnude ja maitsva õhtusöögiga. Ja mis sa hing ühest nädalavahetusest ikka muud oskad tahta.

 

Related posts