Trakais oli jaapani autode kokkutulek

Olles kätte saanud uue Subaru XV võtmed, täitnud masina väikese seltskonna ja paagitäie bensiiniga, keerasin ühel laupäevahommikul suuna Pärnu maantee peale. Ees oli ootamas umbes 700 kilomeetrine sõit Vilniuse külje alla Trakaisse, kus leidis aset Baltikumi suurim Jaapani hobiautode kogunemine Japmeet.

Ehk ei ole mõtet üle käia, miks XV sääraseks reisiks hästi sobis. Mugav salong, nelikvedu ning kõiksugused maanteesõitu hõlbustavad lisad täitsid probleemideta oma ülesandeid probleemideta. Kindlasti ühildus auto päritolumaa samuti sihtpunktis toimuvaga. Lähemalt XV omadustest saab lugeda sellest artiklist 

Viietunnise põhimaanteel tiksumise järel tervitas meid lõpuks Leedu. Vahelduse mõttes otsustasime suurtelt kiirteedelt maha pöörata ja Trakaisse sõita läbi kohalike küla- ja metsateede. Otsus oli igati kiiduväärt, sest õide puhkenud loodusest ümbritsetud looklev marsruut pakkus samaaegselt nii närvikõdi kui ka silmailu. Lõunaks jõudsime Trakaisse, mis ju tuntud suursuguse lossi ning järvede poolest.

Kokkutulek toimus lõõmava päikese all ühes võrdlemisi väikeses parklas. Parkimine makstud, sisenesime üritusele, kus meid tervitasid esmalt kolm Nissan Fairlady 240Z mudelit.

Kolmikule oli vahel isegi kohati raske ligi saada, sest rahvas tiirles klassikute ümber nagu sääsed ümber põleva lambi. Kogu muu autopargi puhul olid esindatud peaaegu kõik populaarsemad Jaapani tuuninguobjektid, ainsana ei õnnestunud meil kusagil märgata Nissan Skyline’i. Lõviosa eksponaatidest moodustasid lugematud Hondad ja Mazda MX-5’d. Ja kümme reas seisvat S2000 mudelit. Jaapani autokultuur on tuntud oma mitmekesisuse ja erinevate stiilide-suundade sortimendiga.

Japmeet pakkus midagi igale maitsele – meeldigu sulle siis Yakuzalik Lexus või hoopis ringrajarünnakuks ehitatud Evo.

VIP-Stiilis Lexus LS400.

Voltexi bodykit’ga Evo X.

Väga suure turbo ning 1JZ mootoriga varustatud A70 Toyota Supra.

Üksikasjalikult ei ole ilmselt mõtet hakata igat autot ümber seletama – kõikide muude “eksponaatide” pilte saab vaadata altpoolt galeriist.

Milline masin aga mulle endale siis kõige rohkem meeldis? Seisvatele autodele lisaks sõitsid näituselt pidevalt läbi ka sõidukid, mis muidu parkima ei mahtunud. Kogu ürituse ajal lootsin ma kusagil märgata või leida üht, olin juba lõpuks lootust kaotamas, kui järsku veeres väravast sisse üks veidi pleekinud värviga, kuid üldjoontes originaalilähedane teise põlvkonna Mazda RX-7 FC3S. Omanik veetis platsil aega ainult mõne üksiku minuti, kuid sellest piisas, et fotograafi ees oma 1.3 liitrine rootormootor piirajasse lasta.

Tõenäoliselt pöördun ürituse toimumise korral Trakaisse tagasi ka järgmine aasta, sest tõesti – Jaapani autode entusiast võib seal tunda end nagu laps kommipoes.

Related posts