Üle võlli läinud Porsche hobi

Tartu külje all Reolas taastatakse Porschesid. Aga mitte nüüdisaegseid, vaid klassikuid, nagu 356 ja 911 varasemad mudelid. Juba kümnendi Urbans Garage’i vedanud rootslane Mikael Urban Eriksson ütleb oma loomingu kohta vaid seda, et tegemist on hobiga, mis on läinud «veidi» üle võlli.

Mikael Urban Eriksson tuli Eestisse aastal 2000, kui siia koliti rootslaste plastmassitööstus ja teda komandeeriti seda juhtima. Mees vedas tehast kuus aastat, tegi kõvasti tööd ja kui puhkas, tegeles hobidega. Tuunis huvitavaid autosid, importis neid Jaapanist ning käis oma Lotus Omega ja Toyota Supraga kiirendusvõistlustel.

Urbans Garage sai alguse Porsche 356 Hardtopi ostust, mida ta hakkas enda jaoks taastama. Küsimusele, miks just Porsche, vastab Eriksson, et lapsepõlves oli tema isal Porsche 356.

Eesti autoplekksepad on hinnas

Käime Reola töökojas ringi. Plekitöökoda, värvimiskamber, komplekteerimisosakond. Palju halja metallini puhastatud keresid ja eri valmimisastmes autosid: roheline Porsche 356A aastast 1958, hall 356 pre-A aastast 1954 ja üüber-sportliku välimusega helesinine 1973. aasta 911 Carrera RSR Tribute Car. (Muide, RSRid ehitati järglasena võidusõiduradadel legendiks tõusnud mudelile Porsche 917, millega polnud FIA nõuete muutumise tõttu enam võimalik võistelda. Kaalusäästu huvides kasu- tati õhendatud kereplekke ja klaase. FIA Grupp 4 nõuetele vastavaid autosid tehti aastal 1973 49 tükki.) Silma jääb ka sinepikarva (Sephia Brown) Porsche 911E Targa 1973. Värvitöökojas on just lõpetatud Aston Martin V8 Series 3 1974 värvitööd.

Eriksson hindab kõrgelt Eesti autoplekkseppi, kes on valmis kereplekke ka käsitsi valmis tegema. Rootsis on selliseid inimesi kümme korda raskem leida, lisaks veel kulud: «Eestis saab teha maailmatasemel toote mõistliku hinnaga, aga Rootsis on käsitöö liiga kallis,» nendib ta. «Me aitame siin Eestis taastada tükikest mälestustest kõige paremal viisil, kõige nõudlikumatele klientidele üle kogu maailma. Põhja-Euroopas ega Skandinaavias meil konkurente pole, kõige lähemad on alles Saksamaal.»

Viis täisrestaureerimist aastas

Peamiselt tulevad autod Reolasse riikidest, kus klassikaliste autode kultuur on hästi arenenud ja inimestel ka suuremad võimalused selliseid projekte ette võtta. Näiteks Rootsist, Norrast, Hongkongist, Ameerikast, Hollandist ja Saksamaalt. Kuna tegemist on suurte projektidega, tehakse aastas umbes viis täisrestaureerimist ja võimalusel lisaks mõned värvitööd või detailide taastamised.

Urbani garaaži kätetöö kvaliteeti näitab kas või see, et Porsche 911 süütepooli üle mine osa peab olema kindlas värvitoonis ja kiilrihmad õigete kirjadega. Selle saavutamiseks nähakse kõvasti vaeva: uuritakse auto ajalugu ja tausta erialakirjandusest ning tutvutakse autotootja arhiivimaterjalidega. Loomulikult peab ka iga polt olema taastatud õige pinnakattega ja kuna mootoriruumis olevaid kleepse ei õnnestu kuidagi enne värvimist maha võtta ja pärast samasugusena tagasi kleepida, teeb uued valmis üks Rootsi väikeettevõtja, kes saadab kleepsud ümbrikuga tellijatele. Kuna kõik peab olema originaal, taastatakse ka detailide vead, sest Urbani sõnul ei tohi ennistatud auto olla liiga hea, vaid täpselt õigete, tehase vigadega.

20 000 või 200 000 eurot

Taastamist vajav auto võib maksta 40 000, aga ka 150 000 eurot ja sellele lisandub Erikssoni meeskonna töö, materjalide ning detailide maksumus. Võib juhtuda, et garaažist välja sõitev auto on kallim kui salongist ostetud uus Porsche 911. «Mõni auto on reliikvia, olnud üle poole sajandi sama perekonna valduses. Väärtusliku auto töösse võtmisel peame tundma omanikku ja nägema tema kirge ning soovi mahuka projektiga kannatlikult koos lõpuni minna. Kui autot tahetakse ehitada vaid raha teenimiseks, proovime eemale hoida,» räägib Eriksson, kelle sõnul on tema garaažiukse taga vähemalt aastane tööde järjekord. Kliendil palutakse teha 50 head fotot, mis näitavad auto olukorda, siis täpsustatakse soovid ja vaadatakse, kas nägemused lõpptulemuse suhtes ühtivad. Ühtlasi selgub, kas projekt läheb maksma 20 000 või 200 000 eurot ja kas koostööst saab asja või mitte. Seejärel käiakse autoga tutvumas kliendi juures, samuti käivad kliendid Reolas tutvumisvisiidil veendumaks, et silmaterake usaldatakse headesse kätesse.

Spyder 550 hinnalagi on taevapiir

Peale raha teenimise projektide hoiab Eriksson eemale ka töödest, mida on kuskil mujal juba lohakalt alustatud. «See tähendab, et kõigepealt peame nädalaid tegelema auto detailide sorteerimisega ja selgitamisega, mida on tehtud varem. Inimene aga on raha juba sisse pannud ega mõista, miks peab veel juurde maksma.»

Kui küsida, millist autot sooviks Eriksson oma töökojas järgmisena näha, kõlab vastuseks: Porsche 356 Carrera Speedster. Seda valmistati aastatel 1955–1958 ainult 110 ja arvestades, et oksjonitel küünivad nende hinnad 1,3 miljoni dollarini, on tegu ilmselt ihaldatuima Porsche 356ga. Sa- muti võtaks Eriksson avasüli vastu 90 eksemplaris toodetud puhtaverelise võidu- sõiduauto Porsche Spyder 550. Ühe sellisega, mis kandis nime Little Bastard, võistles ja sai hukka mässumeelne näitleja James Dean. «Spyder 550-l on hinnalagi tänapäeval aga taevapiir,» märgib Eriksson.

Kümme aastat tagasi ostetud Urbani isiklik Porsche 356 Hardtop on küll täielikult taastatud ja hõbedase värvkatte all, ent ootab senini lõplikku kokkupanekut. Loodetavasti valmib auto järgmiseks sõiduhooajaks.

Lugu on ilmunud Postimehe laupäevalisas Arter 18. augustil 2018.
Mikael Urban Erikssoni foto autor on Sergei Žjuganov.

 

Related posts