Üllatusterohke võrdlus: milline viiest kuumpärast on parim?

See peab olema kärme,  sportliku ja hea juhitavusega, igapäevaselt kasutatav ning hinna poolest sportautost odavam võimekas luukpära. Umbes selline on tänapäevase hot hatchi definitsioon. Mullu õnnestus mul järele proovida päris mitut selle liigi esindajat ning tuli hea mõte panna kokku üks kokkuvõttev võrdlus.

Viies: Hyundai i30 N

Hyundai sööstis oma kurjasilmse i30 N’ga kuumpärade lahingumaastikule poolteist aastat tagasi. Tegu oli ühe kõige oodatuima uustulnukaga segmendis ning veidi aega tagasi sain minagi kurja korealase rooli hüpata ning lumeküllastel tänavatel mõned kiiremad tiirud teha. Kohutav lamellrehv ei lubanud loomulikult auto potentsiaali maksimeerida, kuid senise kogemuse põhjal võtaksin i30 N uue proovisõidupakkumise vastu silmapilkselt. Auto käitus vägagi kuumpärale vastavalt – kaheliitrine „turbokas“ viis stardiabiga auto sajani  kuue sekundi ringis ning oli kurvides justkui asfaldi külge liimitud. Ta tegi seda kohutavatel lamellrehvidel ning poolsopastel teedel. Mitmeklapilise väljalaske heli oli suisa pornograafiline ning üldine „fun“ faktor täiesti põhjas. Küll aga platseerub i30 minu nimekirjas viimasele kohale – miks?

Kuumpära peaks minu silmis olema igapäevaselt kergesti kasutatav. Aga Hyundai seda väga polnud. Salong oli pisut odavakoeline ning kitsas. Ka ergonoomika polnud väga kiita ning võrreldes konkurentidega oli kütusekulu meeletult suur. Väga hea sooritus Hyundai poolt – kuid miskipärast tekkis vajadus enama järele. Aga nüüd on tulekul uus i30 N Fastback – kellele luukpära ei sobi!

Neljas: Honda Civic Type-R

Meedia poolt kuumpärade kuningaks dubleeritud FK8 Type-R on hirmutavalt kiire auto.  Kui kohaltminek välja arvata,  siis tekivad pahatihti momendid, kus auto veoskeemis kahtlema hakata võib. „Earth Dreams“ kirjadega kaunistatud VTEC-turbomootor pakub meeletut minekut ning jätab ringrajal tõenäoliselt kõik oma konkurendid selja taha.  Täpselt, ringrajal – ja see on põhjus, miks Type-R eelviimasel kohal seisab. Tehnilise poole pealt on tegu täieliku šedöövriga, kuid ma ei saa üle ega ümber tundest, et Honda triivis FK8’ga kuumpära olemusest liiga kaugele. Justkui Civic oleks nagu terve elu võistlusteks treeninud atleet, samal ajal kui tema konkurendid on lihtsalt sportliku eluviisiga härrased.

See avaldub ka igapäevasõidus, mis on Type-R’ga üsna ebamugav, eriti pikemaid otsi sõites. Mainimata ei saa jätta ka vastuolulist välimust. Siin ei laida ma maha täiesti funktsionaalset „aerot“, vaid võlts- ja platsikdetailide tohutut ülekaalu. Tõesti, väga hea auto – kuid vahest võib-olla enda jaoks liigagi hea.

Kolmas: Peugeot 308 GTi

308 GTi on kõikidest proovitud sõidukitest kõige nõrgemate näitajatega, aga tõtt-öelda ei püüagi see auto ringirekordeid ega ürita konkurentidele tagatulesid näidata.  Tegu on vägagi mängleva ning täiskasvanuliku masinaga. 1.6-litirine THP mootor on kubatuurilt teistest väiksem, kuid mõnus turbo lag ning kerge šassii teevad prantslasest ühe ütlemata lõbusa kurvikangelase.

Mäletan päris mitut seika, kus sisenesin pöördesse vaid kolmel rattal.  Sisustusauhind on samuti Peugeot käes – võrreldes konkurentidega on salong väga kaunilt viimistletud ning mugav ka pikematel sõitudel. Mis minu kõrvu kriipis, oli aga salongi pumbatud kunstlik, V6 mootorit meenutav heli. „Laboriheli“ on uutes autodes üsna tihe nähtus, kuid 308 puhul mindi sellega liiga tuntavalt liiale.

Teine: Renault Megane RS

Renaultsport on  kuumpärade valmistamise osas üks osavaim sepatöökodasid. Nende tootevalik pole vist mitte kunagi pettumust valmistanud, vähemalt mulle. Ka kiireimad ringiajad kipuvad alati nende firma nahka minema. Uus RS oli peaaegu perfektne. Neljarattapööramine pakkus ahhetamapanevat nobedust nii linnakiirustel kui tagateedel ning Alpine A110 pealt pärit üleskeeratud 1.8 liitrine mootor saatis summutise sellised paugud, et kogu linn kajas. Naeratus oli Renault’ga sõites koguaeg garanteeritud. Ja igapäevaselt sõita oli sellega lausa lust – kütusekulu oli mõistlik, ergonoomika peaaegu parim oma klassi seas ning korviistmed oli vägagi mugavad. Ning need ruudulipulised udutuled – disainiga pole mööda pandud.

Probleemiks oli aga salong. Kujutage ette, et uksepolstrid on tehtud ujumisrõnga sarnasest materjalist. Ning käigukang nagiseb, justkui oleks see PVA liimiga enne kunstiõpetuse tundi kähku kokku pandud. Avatud diferentsiaal „baasversioonil“ oli samuti suureks puuduseks. Kuid tasakaal kõikide kuumpärade omaduste vahel toob Renault’le teise koha, kaotades ainult ühele Saksa juurtega Hispaanlasele.

Ja võitja on SEAT Leon Cupra ST

Ma nüüd ei teagi, kas seda pidada kuumpäraks? Leon Cupra klassifitseerub kuumpärana küll, kuid proovitud auto oli nelikveoline ning universaalkerega. Aga tegu oli minu lemmikautoga sel aastal proovitud pea poolesajast masinast! Ma pole kunagi eriline VAG-Grupi mees olnud, kuid SEAT’id on alati kuidagi erilised olnud. Nad on nagu Volkswagenid, millel on rohkem särtsu ja elavust sisse pandud. Aga läheme asja juurde – 2.0 EA888 turbomootor on proovituist kindlasti kõige parem. Nelikveo abil sööstab Cupra sajani 4,9 sekundiga ning kiirus kasvab pidevalt väga ühtses ja kärmes taktis. Teiste puhul tekkis varem või hiljem moment, kus „power“ ära kadus.

Juhitavuse poolest pole Cupra kindlasti kõige parem, kõige rohkem sarnaneb ta 308 GTi’ga, sest sarnaselt prantslasele, on ta rohkem mänglev kui täppisinstrument. Argipäeva kasutatavus on vaieldamtult parim – universaalkere on praktiline, mootor kütust sisuliselt ei tarbi ning salong on kaunis ning ergnomooliselt mugav. Cupra pakkus kõige paremat tasakaalu kõide kuumpära defineerivate omaduste vahel. Jah-jah, ma tean: see on Volkswagen Golf R Variant, kuid erinevalt sakslasest ei hakka ma seda vaadates haigutama. Tegu on ka ainsa tänavu proovitud autoga, mille ma oleks nõus ilmselt paugu pealt võimalusel ära ostma. Mul tekkis isegi Cupra ära andmise järel paras kassiahastus

Aga kuumpära peab olema ka rahaliselt lubatavam, eks? Type-R oma ligi 40 000 eurose hinnasildiga pigem peletab kui meelitab ostmast. Hyundai, Peugeot ning Renault tegutsevad 25-28 000 euro ringis ning Cupra pakub parimat tasakaalu võimekuse ja varustusega oma 30 000 euro kandis oleva alghinnaga. Seega – kui Cuprat kuumpärakas mitte lugeda, siis võidutseb Renaultsport, kui aga lugeda – siis Cupra sõidab teistel vaieldamatult eest ära.

 

Fotod: Karl Kirs, Karl Idasaar, Kristi Tirmaste

Related posts