Valdo Jahilo: kes teeb tööd, nähku ka veidi vaeva!

Kui tahad pühade ajal veidi koduseid ehitustöid teha, siis tutvu Valdo Jahilo kogemustega, millest ta rääkis kevadises Stokkeri ajakirjas TIIM. Valdo sõnul on ilmas kahesuguseid inimesi: neid, kel on kuldsed käed ja kes saavad mistahes tööga ise hakkama. Teised on need, kes ise suurt teha ei oska, kuid teavad see-eest, kust kuldsete kätega töömehi leida.

Pean tunnistama, et mina kuulun sinna teise kategooriasse. Mäletan üht kunagist seika, kus lapse toas pidin remondi käigus eemaldama seinalt vana turnimisseina koos tugeva ankruga, millega see oli sinna kinnitatud. No küll ma väänasin ja logistasin seda seal seina sees! Kui pea ei jaga, siis jõuga ikka peaks saama. Kangutasin mis ma kangutasin – aga sedapuhku jõud üle ei käinud.

Ega mul polnud selle seinast väljakangutamiseks ka õiged tööriistu ega vahendeid. Näpitsad ja torutangid jäid oma väikese jõuõla tõttu ilmselgelt napiks. Ei jäänud muud üle, kui läksin tööriistade rendifirmasse, tegin kurva ja kannatava kutsika näo pähe ja kurtsin, et vaja oleks suuri ja jurakaid tange, millega saaks kasvõi elevandi betoonseinast välja kiskuda. Saingi!

Naine sai ankru seinast kätte

Kodus kangutasin nendega ankrut küll ühele ja teisele poole, peksin suure vasaraga veel peale – et see veidikenegi loksuma hakkaks. Tulemus ei andnud ennast kaua oodata – ankur murdus varsti pooleks ning jäi väikest otsa pidi ikka seinast välja turritama.

Mis sellega nüüd veel peale hakata!? Seina sisse tagasi taguda ei jõua, välja kangutada enam ka ei saa. Mis muud, kui uuesti tööriistu laenutama! Nüüd küsisin rauasaagi, millega saaks suure jubina võimalikult seina ligidalt maha saagida.

Proovin kodus: no ei saa ju saagida, ruumi on liiga vähe! Nüüd olin omadega plindris. Viisin tööriistad pettunult tagasi, maksin nende rendiarve ja olin kodus nõus vastu võtma pikemat monoloogi teemal „Miks ma sellise kobakäpaga küll abielluma pidin, kes isegi lihtsat metallist junni seinast välja ei suuda tõmmata?“.

Aga oh ime – ei tulnudki loengut. Olin isegi imestunud, et miks: hommikust peale olin sellega vaeva näinud, toksinud, tagunud, kangutanud, saaginud, vihastanud, ärritanud kopsimisega kõiki oma naabreid! Tuli välja, et naine oli selle vahepeal ise seina seest välja urgitsenud. Kusjuures – tavalise kruvikeerajaga!

Nüüd veidi tõsisemalt ka

Töö kiitvat teatavasti tegijat. Ja kui töö juures või tööd tehes nalja ei saa, siis on see minu arust üks nigelavõitu töö. Seda kinnitavad ka anekdoodid – kui neid leidub, siis järelikult on nendeks ka piisavalt ainest antud.

Töömees jookseb ehitusel tühja käruga ringi. Mõne minuti pärast jookseb tagasi, käru ikka tühi.

“Stopp!” karjub meister. “Miks käru tühi on?”

“Nisuke plaan pandi peale, ei jõua lihtsalt laadida!”

Et midagi üleüldse aga juhtuks, on vaja esmalt töömehi endid. Töömehi, kes tööd teeksid või ka neid, kes tööl villast viskaksid. Mina olen kokku puutunud mõlema poolega – nii nendega, kes tööle keskendudes suud üldse lahti ei saa, kui ka tõeliste lõuapoolikutega, kelle jaoks on iga uus väljakutse võrdväärne stand-up comedy esinemisega.

Ülemus otsib objektil mehi taga, aga kedagi pole. Lõpuks valib ühe töömehe mobiilinumbri ja küsib:

„Kus te kõik olete? Ma olen igalt poolt otsinud, aga ei leia!“

Selle peale vastab töömees ülbelt:

„Aga eks häid töömehi ongi raske leida!“

Vetsupott ja torutangid

Hea, kui töömehel kõik tööks vajalikud riistad võtta on. Kunagi veel Tartus elades tulid mulle koos uue potiga ka selle paigaldajad.

„Noh, peremees, kas sul võtit nr 16 on?“ päris töömees. Raputasin pead.

„Too siis torutangid et ma saaksin siit selle vana ühenduse lahti keerata.“

Mis pagana torutangid, kust mul need veel olemas peaksid olema!

„Ehh,“ ohkas seepeale pettunud töömees. „Eks ma pean siis autost enda omad tooma…“

Selle kogemuse võrra rikkamana sain aru, et ega head tööriista pole niisama raisata ja kulutada – sel on väärtus, mida tuleb hoida!


Käib kohus. Meest süüdistatakse naise tapmises.

„Kohtualune, palun rääkige, kuidas asi oli.“

„Ähh, naine ei tahtnud mulle süüa teha, võtsin riiulilt haamri ja koputasin vastu pead.“

Tagareast kostub mehe hääl:

„Pagan küll, milline tõbras!“

Kohtunik manitseb härrat ja jätkab:

„Kohtualune, mis edasi sai?“

„Edasi? Siis ma koputasin igaks juhuks veel korra haamriga.“

Sama härra jälle tagareast:

„No ütle nüüd, sellist tõbrast annab ikka otsida!“

„Härra, saame aru, et mõrvar on teile vastik, aga ärge segage kohtu tööd!“

„Asi pole mõrvas. Ma olen sellel tõpra naaber ja olen temalt kaks korda tahtnud haamrit laenata. Aga tema ikka, et haamrit ei ole ja haamrit ei ole!“

Kui keegi teeb paneelmajas remonti, puudutab see paratamatult tegelikult kõiki maja elanikke:

Ükskõik, millisesse linna, ükskõik, millisesse linnajakku, ükskõik, millisesse majja, ükskõik, millisesse püstakusse ma ka ei koliks – elektritrelliga naaber leiab mind sealt alati üles!“

Töömees on väärt tunnustust ja muidugi ka tasu

Heale töömehele olen ma olnud alati nõus ka vääriliselt töö eest tasuma. Vahel andnud lisaks mõne oma autogrammiga raamatu või kuidagi muul moel tänulikkust üles näidanud – lisaks hinnakirjajärgsele töötasule. Olen veendunud, et kõik, kes suudavad teha midagi, millega ma ise hakkama ei saa, on väärt lisatunnustust.

Firma uus tegevjuht saab omanikelt ülesandeks rohkem jälgida töödistsipliini
ning vallandada firmast looderdajad. Astub siis ta oma esimesel tööpäeval müügisaali. Muidu kõik siblivad, aga nurgas närib nätsu ja nõjatub seinale üks lohakas
riietuses noormees.
“Nii,” ligineb tegevjuht noormehele. “Passid siin niisama, jah? Kui palju sa teenid?”
“Päris tuhandet ikka täis ei tule…”
“Säh!” ulatab tegevjuht ülbelt noormehele kaks viiesajalist. “Võta ja ära siia enam
oma nägu näita!”
Noormees lahkub kiiresti, mees vaatab võidurõõmsalt enda ümber:
“Üks muidusööja kohe vähem. Muide, millega ta siin üldse tegeles?” küsib ta
teistelt. Üks vanem mees vastab muiates:
“Ta oli pitsakuller.”

***

Siil kukub kogemata auku. Püüab välja ronida, kuid libiseb pidevalt sinna tagasi. Vaatab kiirustades oma randmel kella ja ohkab südamest: „Oh sa poiss, kell on juba nii palju! Kui ma lähema viie minuti jooksul siit välja ei saa, tuleb Stokkerisse lipata ja sealt redel tuua!“

Related posts