Veoautokrossi algusest Eestis

Siin avaldatu ei pretendeeri absoluutsele tõele ja põhineb endiste veokameeste meenutustel,
vanadel ajaleheartiklitel ja võistluskavadel.
Kindel on, et veoautokross on Eestis väga pikaajaliste traditsioonidega, atraktiivne ja ainulaadne
tehnikaspordiala. On olnud aegu, mil veoautokross oli ainuke autospordiala, millega
tehnikaspordi huvilistel meestel oli võimalus tegeleda, sest juurdepääs vormelitele ja
sõiduautodele oli vähestel.
Eesti veoautokrossi sünnipaigaks loetakse Viljandit ja veoautokrossi isaks kunagist viljandlastja praegu Sõrves elavat Tõnu Evertit.


Täpne Eesti veoautokrossi algusaasta vajab veel selgitamist. Veteranide juttudele tuginedes
saame väita, et esimest korda sõideti veoautokrossi 1955 aastal Tallinnas, Kloostrimetsas, seal
toimunud motokrossi ajal. Dokumentaalset kinnitust sellele veel kahjuks leidnud ei ole.
Kindel on see, et esimesed ametlikud Eesti meistrivõistlused veoautokrossis toimusid
1967.aastal. Esimene etapp sõideti Holstre-Nõmme rajal Viljandimaal 18.juunil.


Teine etapp 6.augustil Türil. Esimeseks Eesti meistriks tuligi Tõnu Evert ja ta kordas seda saavutust
ka aasta hiljem.
Seega on käesolev aasta mõningas mõttes juubeliaasta, möödub 50 aastat esimesest
ametlikust Eesti meistrivõistlusest.
Tõnu on lisaks esimene veoautokrossi sõitja, kes N.Liidu meistrivõistlustelt Eestile medali tõi.
See oli 1968.aastal Riias, mil ta Gaz 51 klassis teise koha saavutas. Kordas Tõnu seda
saavutust 1970.aastal Kirovogradi linna (kunagi olnud Jelizavetgrad ja Zinovjevsk, praegu
Kropõvnõtskõi) lähistel, kus ta Zil 130 klassis samuti teise koha saavutas. Eesti võistkond
koosseisus Tõnu Evert, Viktor Mihkle Paidest ja Olev Päll Viljandist saavutas sellel
võislusel suures konkurentsis teise koha.


Tõnu on samuti esimene Eesti sportlane, kes veoautokrossis N.Liidu meistriks tulnud. See oli
aastal 1971.aastal Gorki linna (praegune Nižni Novgorod) lähistel.
Ja veel on Tõnu esimene Eesti sportlane, kes veoautokrossis meistersportlase normi täitis,
seda juba aastal 1963. Tol aastal käis Tõnu koos teise viljandlase Albert Siimoniga võistlemas
Moskva sügiskrossil ja saavutas seal esikoha. Albert Siimon pidi kahjuks teiselt kohalt
katkestama masinarikke tõttu. Moskvasse võistlema „sattusid“ mehed seetõttu, et aasta varem
olid Eesti veoautokrossisõitjad (Tõnu Evert ja Albert Siimon Viljandist, Viktor Mihkle Paidest,
Arno Õitepuu Põltsamaalt, Feliks Lauri, Ülo Laksi ja Endel Seppel Tamsalust) teinud esimese
võistluse väljaspool Eestit, Riias ja jäid enda hea esinemisega silma. Albert Siimon sai
ülekaaluka võidu ning eestlased said kutse Moskva võistlusele.


Vahemärkusena olgu öeldud, et N.Liidu aegadel kehtis n.n. spordijärkude süsteem, mil
sportlased vastavalt võistluse tasemele ja saavutatud kohale punkte korjasid ja selle põhjal neile
spordijärk omistati. Madalam oli kolmas järk ning kõrgeim meistersportlase järk, mida N.Liidu
piires võisteldes omandada sai. Veoautokrossis on meistersportlase normi täitnud alla 20 Eesti
sportlase.
Juba järgmisel, 1964. aastal käis Evert koos Tamsalu meeste, Feliks Lauri, Ülo Laksi ja Endel
Seppeliga võistlemas Rjazani igakevadisel autokrossil. Rjazani autokross toimub iga aasta
maikuu algul seniajani. Tollel 1964.aastal võtsid meie sportlased lausa nelikvõidu. Sellest ajast
on Eesti sportlased Rjazani võistlusel alati oodatud ja kardetud. Kõige rohkem meie mehi käis
Rjazani võistlusel 1979.aastal, ligi kolmkümmend ja viimati võistlesid seal Marko Tiinas
ja Toomas Repp 2014.aastal, saavutades vastavalt esikoha Gaz 51/52 klassis ja teise koha
Gaz 53 klassis.


Võistlusautod ja võistluste korraldus on läbi aegade kardinaalselt muutunud. Algusaastatel, kuni
aastani 1963, sõideti koos mehhaanikuga, kes vajadusel aitas sõidukit remontida ja metsast
kuuski käis maha võtmas, et neid porimülkasse kinni jäänud võistlusautole rataste alla sättida.
Ei olnud algselt autodes turvavööd ja võistlejad seisid stardikäsklust oodates mittetöötava
mootoriga auto esistange juures. Kaitsekiivritena kasutati tankistide ja jalgratturite kiivreid.
On olnud aegu, mil kõik võistlusautod peale võistlemist üle vaadati ja iga vigastus miinuspunkte
andis, On olnud aegu, mil võistlusautode kastis täiendav raskus pidi olema ning kõik autod
peale võistlust üle kaaluti. Alakaalu puhul võistlustulemus tühistati.
Eriti populaarne oli veoautokross 70-ndatel, mil Eestis võisteldi Priipalu, Kulbilohu, Holstre-Nõmme, Meegomäe, Karksi-Nuia, Einjärve jt. radadel.


Oli aeg, mil näiteks Priipalu rajal, Valgamaal, oli korraga stardis üle 90 võistlusmasina.


Oleks ilmselt rohkemgi olnud, aga tollased eeskirjad ei lubanud korraga rajale rohkem kui 10 masinat
(arvestuslikult) igale kilomeetrile ja Priipalu rada oli 9,4 km pikk.
Väga populaarne oli Elva Kulbilohus toimuv igaaastane kevadkross, kus aga kuiva ilmaga oli
rada väga tolmune, mis tihti ahelkokkupõrkeid põhjustas.

Kulbilohu rajal juhtus 1979.aastal traagiline õnnetus, kus Viljandist pärit Siim Saar enda esimest võistlust
tegema minnes traagiliselt hukkus.

Teadaolevalt on see ainus juhtum Eesti veoautokrossi ajaloos, kus võistleja võistluse käigus hukkub. Pealtvaatajatega on kahjuks õnnetusi juhtunud veelgi.
Üleliiduliselt oli tuntud Nuia rada, kus ka Kamazid rajal on olnud.


Veoautosport vajab tehnilist tuge ja seepärast oli ala koondunud just tollaste EPT-e juurde, aga
lai kandepind oli ka autobaasides ja kolhoosides, sovhoosides. Aktiivsed veoautokrossi toetajad
ja võistluste korraldamisel kaasa lööjad olid Nuia EPT juhataja Heino Nõgu, Tamsalu EPT
juhataja Ants Arukuusk.
Tuntud sõidumehed tollest ajast olid Viktor Mihkle ja Endel Peets Paidest, Johan Tõhk, Henn
Sakkeus, Andres Särev ja Tõnu Kurro Nuiast, Jüri Treimuth, Olev Päll, Harri Sirkel ja Rein
Pomber Viljandist, Jüri Volkov, Ülo Treial, Andres Jomp ja Arne Pauska Tartust, Juhan
Uudmäe, Hannes Tiinas ja Rein Kuusmik Virumaalt, Vambola Kängsepp ja Villem Ader Võrust,
Arvi Mõttus ja Jüri Puidet Valgamaalt, Andres Mägi Tallinnast jne. jne. Iga nimetatud mehe
saavutustest oleks kirjutada palju.


Üleliiduliselt olid tuntud ja tunnustatud Eesti kohtunikud ja võistluste korraldajad. Tartlane Valdur
Sumerik oli üleliiduliselt tunnustatud tehnilise komisjoni esimees, Tiia Loomus aga kui võistluste
sekretär.
Kui 1979.aastal traditsiooniline veoautokross üleliiduliselt keelustati, sest Moskva „kindralid“
leidsid, et veoautodega tuleb vilja vedada, mitte asjatult maastikul ringi kihutada, püüdsid
eestlased veidi kavaldada ja korraldasid veoautokrossi võistlusi edasi sõjalis sportliku
mitmevõistluse nime all. Enne võistlusstarte lasti õhupüssi ja visati granaati. Kaua see nii ei
kestnud ning tasapisi hakati liikuma tänapäevase võistlusmudeli poole.
Et Eesti meeste mehetegusid jäädvustada, tulime veokameeste veteranidega suheldes mõttele
hakata vastavaid materjale koguma, koondama, säilitama, digitaliseerima ja avaldama.
Konkreetse mõtte käis välja meistersportlane nii motokrossis kui veoautokrossis Jüri Treimuth.
Jüri on mees, kes on võistelnud mootorrattal, veoautodel Gaz 51 ja  Zil 130.

Lisaks Uaz 469 ja Bagil. Kui tervis lubab, on Jüri, kellel 16.juulil täitus 75-s eluaasta, võistlustel ka tänapäeval kohal olla.
Paljudel „vedeleb“ kappides ja albumides fotosid, kavasid, diplomeid, medaleid, märke jne.
Soov on need digitaliseerida, pildistada. Esmase sammuna lõime Facebooki konto
„Veoautokrossi Ajalugu“ https://www.facebook.com/veoautokrossiajalugu kus kogutud
materjale avaldame.
Veoautokrossi ajalugu tehakse tänapäeval jätkuvalt edasi. Igaaastaselt toimuvad
mitmeetapilised Eesti meistrivõistlused. Meie sportlased käivad võistlemas Lätis ja Läti
sportlased Eestis. Seepärast kajastame enda konto kaudu infot ka tänapäeva võistluste kohta.
Et koguda parimaid palasid iga-aastaste võistluste kohta, korraldame aastast 2015 fotovõistlusi
Autokross. Käesoleva aasta esimese osavõistluse Tapa võitis Taivo Treumuthi esitaud foto.


Siinjuures veelkord üleskutse kõigile, kes omab ise või teab kedagi, kes teab kedagi, kellel on
veoautokrossi puudutavat materjali – fotod, negatiivid, deapositiivid, kavad, vimplid, märgid,
medalid, karikad, protokollid, enda memuaarid jne, palun meiega ühendust võtta, et saaksime
vastava materjali digitaliseerida ja kõigile nähtavaks teha.
Veoautokrossi arengutest, uutest radadest ja sõitjatest, Eesti tehnikameeste poolt ehitatud
ainulaadsetest veopagidest ehk krokutillidest edaspidi kindlasti veel.
Kalle Allik
FB konto Veoautokrossi ajalugu haldaja

Related posts