Volkswagen T-Roc – püstol istumise all

Mulle pole kunagi linnamaasturid meeldinud. Enamasti näen ma neis vaid kõrgendatud luukpärasid, millega mugavalt kohaliku poe ja kodu vahel laveerida. See eelarvamus valdas mind ka siis, kui keerasin ühel udusel märtsihommikul Volkswageni maasturivaliku uusima lisa, T-Roci võtit. Üks roheline foorituli hiljem aga selgus, et T-Roc on midagi enamat kui järjekordne parketimaastur. Sõitmisel tekib pidevalt tunne, et istumise all on läbi padja summutatud püstol, mis tahab pidevalt sihtida järgmise kurvi poole.

Kurvist väljumise elamus

Kas linnamaastur võib olla lõbus? Lõbu all ei mõtle ma kaasaskäivaid “elamuspakette” või kõrgtehnoloogilisi lisasid. Lõbu all mõtlen ma emotsiooni, mis tekib suveõhtul kurvi apeksist päikeseloojangu poole väljudes. Enamik linnamaastureid seda ei paku. Aga T-Roc pakub.

Selle Volkswageni jõuallikaks on kaheliitrine turbomootor, mis pedaalivajutsel paiskab kõikidesse ratastesse 190 hobujõudu. Ning seda läbi ülimalt sujuva 7-käigulise automaatkasti. Foori tagant linnakiirusele minek toimub märkimisväärse nõtkusega ning istmessetõmme on tagatud. Muide, istmessetõmme võiks olla eraldi termin, millega saaks mõõta autode… noh, ütleme et… no mida siis?

Šassii on meeldivalt tasakaalustatud ning nelikvedu täidab oma ülesandeid sakslasliku täpsusega. Käänuliste teede vahel navigeerimise teeb nauditavaks väga kontaktialdis ja täpne elektriline rool. Kontrastiks hiljuti proovitud sama segmendi C3 Aircross, mille rooliratas on T-Rociga võrreldes uimasem kui tudeng pärast volbriööd. Mõnutunnet lisavad juurde ka labadega käiguvahetus ning tipptasemel ergonoomilisus.

Tallinnas tasub sõita offroad reziimil

Tavaseades on vedrustus üpriski jäik, meie pealinna kevadise kuumaastiku jaoks on jäikust isegi pisut liiga. Hea nipp on jäikust leevendada vajutades “offroad” režiimile, nii pehmeneb sõit oluliselt. Valikus on ka Sport, Snow ja Eco – no need räägivad enda eest. Ka maastikul ei jää T-Roc hätta. Käisin ja vaatasin järgi: viienda aastaajaga täitunud mudase metsatee läbib masin suhteliselt hõlpsalt.

Igapäevaseks sõiduks on T-Roc korralik valik. Heade sõiduomaduste kõrval oli suureks üllatuseks olematu kütusekulu. Ligi 500 kilometrise sõidu lõppedes oli kütusepaak ikka veel pooltäis. Linnas sain anduri järgi keskmiseks kuluks 8-9 l/100 km.

Sisu jätab kergelt soovida

T-Roc ei ole väljast just väljakutusv. On ta inetu? Kindlasti mitte. Kergelt iseloomutu? Jah. T-Roci disainikeel on pigem tagasihoidlik, meenutades väikest Tiguani, millele on lisatud Leon Cupralik pära. Särtsu saab soovi korral lisada erksa värvivalikuga.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Rooli ja istme vahel istujat ümbritsev on paraku ainus koht, kus Volkswagen miinuseid ilmutab. Interjöör, ehkki viisakas ja neutraalne, jätab soovida plastikdetailide kvaliteedi ning ruumi näol. Ning tagaistmel võib pikemat kasvu inimene end võrdlemisi madala lae tõttu ebamugavalt tunda. Pakiruumi ja praktilisuse pakutav on enamjaolt võrdne konkurentiga.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Võimekas linnamaastur, all-rounder

Kujutage ette põhikoolieas noormeest, kes peab kandma hakkama koolivormi. See on talle äärmiselt ebamugav ning ta tunneb, et ta saaks olla palju enamat – ent kannab selle siiski väärikusega välja.

Selline on T-Roc oma karakterilt. Tegu oleks justkui krossoverite kuumpäraga – sõitmisel tekib pidevalt tunne, et istumise all on läbi padja summutatud püstol, mis tahab pidevalt sihtida järgmise kurvi poole. Aga selle padja eemaldamiseks tasub ilmselt osta Golf GTi.

Linnamaasturina on T-Roc kinnitatult võimekas ning baashinnad algavad 18 000 eurost. Mootorivalik varieerub ühe-ja kaheliitriste vahel, mida annab kombineerida esi- või neljarattaveoga. Kas T-Roc on ostmist väärt? Kui soovid pärast poeskäiku kiigata läbi kohalike külateede ja jõudu koju naeratusega, siis jah.

Related posts